Soovitus konverentsi korraldajatele: ole optimistlik ja planeeri, planeeri ja veel kord, planeeri.

Konverents loob kogukonda ja liidab inimesi. Nii arvavad üksmeelselt kaks professorit − Tartu ülikooli õpetajahariduse professor, haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen ja Tartu ülikooli haridustehnoloogia professor, sotsiaalteaduste valdkonna prodekaan Margus Pedaste. Nii arvab ka Tartu ülikooli õpetajahariduse doktorant, nooremteadur Liina Malva.

Esimese lume saabudes novembri alguses istuti kolmekesi laua taha, et võtta kokku kogemus, mis seondub augusti viimastel päevadel toimunud konverentsi „Reflective minds and communities” korraldamisega. Tegu oli EARLI (Euroopa juhtiv haridusteadlasi ühendav organisatsioon, vt http://www.­earli.org) kolme teemarühma (SIG 10, 21 ja 25) ühise konverentsiga, mille korraldamine oli seekord usaldatud Tartu ülikooli teadlastele.

Korja kogemusi!

Kõigil kolmel olid varasemad konverentsikogemused, millest korraldajatena lähtuti. Margus Pedaste käis juba koolipoisina väliskonverentsidel nii Riias kui ka Moskvas, kus tutvustas viieminutise ettekandega Tartu kõige jämedamaid puid.

Äli Leijen sai uudishimuliku ja abivalmis tudengina konverentsiristsed pedagoogika osakonna aastakonverentsil, kus ta tutvustas oma seminaritööd. „Sellest konverentsist on mul meeles hoopis pilt, kus seisan sügisese Tartu kesklinna tänaval Inger Kraavi (kasvatusteadlane, sel ajal pedagoogika osakonna juhataja) kõrval ja aitan tal konverentsimaterjale kolida,” meenutas Leijen.

Liina Malval oli konverentsikogemusi vähem. Kui esimesest Madridis toimunud konverentsist jäi meelde eelkõige selle suurus, siis tänavu juunis Oslos toimunud konverents jättis juba sügavama jälje. „Nägin seal esinemas inimesi, kelle nime olen varem lugenud artiklitest. Need olid minu valdkonna olulised uurijad, kellega sain nüüd ise rääkida,” kirjeldas Malva seda, kui tähtis on tuua suuri uurijaid noortele lähemale.

Otsi inimesi!

Esimene äratundmine, et konverents annab lisaks teadmistele ka oma mitteformaalse kogukonna, tekkis Margus Pedastel 2004. aastal Istanbulis, kus toimus enam kui saja doktorandi osalusel EARLI noorte uurijate JURE (Junior Researchers of EARLI) konverents. Pedaste sõnul oli see esimene kord, kus ta ei tundnud end konverentsil tavalise esinejana, kes peab oma ettekande ära ja vastab mõnele küsimusele. Sel korral käis seltskond doktorante üksteise ettekandeid kuulamas, arutleti aktiivselt ja mitte ainult sessioonide ajal.

Tekkis tõeline rahvusvaheline kogukond, kes juba kaks aastat hiljem korraldas EARLI JURE konverentsi Tartus. „Istanbul andis mulle mitte ainult sõbrad, vaid ka teistsuguse vaate ja suhtumise, teadlaslikuma, aktiivsema hoiaku,” tõi Pedaste esile.

EARLI JURE konverents Budapestis 2007. aastal jättis oma jälje ka teisele professorile. „Seal oli minu kogukond, doktorantide kogukond. Enne konverentsile minemist harjutasime teiste Utrechti ülikooli haridusinstituudi doktorantidega oma ettekandeid, jagasime tagasisidet ja toetasime üksteist. Oma väikse Hollandist koos konverentsile tulnud kogukonnaga saime paremini sisse elada suurematesse kogukondadesse,” kirjeldas Leijen kogemust õpingutest Utrechti ülikooli doktorantuuris. Tuleb üles leida inimesed, kes mõtlevad sarnaselt sinuga, see lähendab ja aitab olulisi eesmärke saavutada.

Sarnane kogemus on Liina Malval, kes võttis kaks kuud Hollandis välispraktikal osa Utrechti ülikooli doktorantidele mõeldud seminaridest. Hoolimata tõsiasjast, et ise ta sel ajal veel doktorant polnud. Regulaarselt toimunud seminaridel märkas ta, et doktorantidel oli alati ühe oma kaasdoktorandi töö loetud ning kirja pandud kommentaarid ja küsimused, mille põhjal ehitati üles terve seminari arutelu. „Koostöö on hästi oluline,” kinnitas Malva.

Mõeldes praegusele, toob Leijen esile Tartu, Tallinna ja Helsingi ülikoolide koostöös sündinud doktorikooli, millega soovitakse tugevdada ühtse kogukonna tunnet haridusteaduste vallas.

Esimesed õnnestumised on juba näha, mitmed õppeained ja seminarid toimuvad ülikoolide koostöös, kavandamisel on kolmepäevane haridusvaldkonna doktorantide ja juhendajate talvekool ning edasised plaanid on aina ambitsioonikamad.

Käi konverentsidel!

Ühes intervjuus ütles Indrek Treufeldt, et meil on palju tarbetuid sõnu ja konverentse, kus päevade kaupa häbitult jahvatatakse. Pedaste nõustub sellega täielikult: „Ka meie oleme sattunud konverentsidele, kus on tõepoolest näha, et inimesed pole mõttega kaasas, vaid on tulnud turismireisile.”

Et selliseid konverentse vältida, on Pedastel mõned soovitused. Tuleb minna sinna, kus esinevad tõeliselt suured tegijad. Mõnikord võib eelistada konverentse, kus ettekande põhjal ei avaldata konverentsikogumikus publikatsioone. EARLI konverentsil ei avaldata publikatsioone ja sinna tulevadki ainult need, kes tahavad sisule pühenduda.

„Ei räägita sellest, milline päike Mumbais paistab või mida söögiks pakuti.”

Leijeni sõnul on igas valdkonnas mingisugused kogemused, mida omavahel jagatakse. Haridusteadustes on kaks olulist kogukonda: Euroopa haridusteadlasi ühendav EARLI ja Ameerika haridusteadlaste ühing AERA, kuhu kuulub palju liikmeid üle terve maailma. Nende ühenduste korraldatud konverentsidel on küljes kvaliteedimärk.

Jälgi pilti!

Konverentsil käimine on üks asi, korraldamine hoopis teine. Äli Leijeni arvates oli suvise EARLI kolme teemagrupi konverentsi Tartusse toomine osalt missioonitöö. „Ühelt poolt oli see võimalus panustada rahvusvahelise kogukonna arengutesse ja teiselt poolt tahtsin, et võimalikult paljud Eesti uurijad saaksid konverentsil osaleda. Nii mõnigi poleks seda teinud, kui konverents oleks toimunud kaugemal,” rääkis Leijen. Kui oli selge, et konverents tuleb Tartus, jagas Leijeni hea kolleeg Serbiast, kus toimus eelmine samade teemagruppide konverents, vajalikku infot ning oma konverentsi korraldamise kogemusi. Jalgratast ei pidanud leiutama.

Pedaste arvates tuleb konverentsi korralduses näha korraga nii suurt pilti kui ka pisikesi detaile. Tavaliselt jagataksegi meeskonnas töö nii, et ühed jälgivad suuremat pilti ja teised keskenduvad detailidele. Vaid vähesed erandid suudavad hoida silma peal mõlemal.

Leijeni arvates ei tohiks samas ükski konverents jääda korraldamata põhjusel, et seda ei osata. Korraldusteenuse saab sisse osta. Ka suvise konverentsi puhul saadi väikest tuge Tartu konverentsibüroost, kus anti nõu Tartu kui sihtkoha tutvustamiseks ja jagati ka Tartut tutvustavaid infomaterjale, mille külalised leidsid oma konverentsikotist.

Loo keskkond!

On väga oluline, et külalised tunneksid end konverentsil mõnusalt, vabalt ja oodatult. Seejuures mängivad tähtsat rolli konverentsi koht ja aeg. Toomemäel olnud kolm hoonet (TÜ muuseum, haridusuuenduskeskus ja sotsiaalteaduste valdkonna peamaja) sobisid suviseks konverentsiks suurepäraselt. Liikumine ühest hoonest teise andis juurde dünaamilisust ja võimalust nautida augustipäikest ning värsket õhku. Seda ka lõunapausi ajal, sest söödi samuti väljas (tõsi, Eestimaa ilmastikuolusid arvestades igaks juhuks telgikatuse all).   

Konverentsi vältel ei tohiks külalistel tekkida ühtegi negatiivset emotsiooni. Margus Pedaste on tähele pannud, et ühe negatiivse emotsiooni tasakaalustamiseks on vaja vähemalt kümmet positiivset. Ta tõi näite külalisest, kes tundis end lühema kasvu tõttu kõnepuldi taga ebamugavalt. Kiirelt eemaldati enne esinemist pult, sätiti ümber helitehnika ja lauakaunistus ning esineja võis mõni hetk hiljem astuda rahuloleva ning naeratavana kuulajate ette. „Inimene on kõige tähtsam. Vahva, kui oled saanud kellelegi heameelt teha, isegi kui see on nõudnud väiksemat või suuremat lisaorganiseerimist,” märkis Leijen.

Jää optimistlikuks!

Lõpetuseks mõned soovitused tulevastele konverentsikorraldajatele. Margus Pedaste soovitas jääda optimistlikuks ja seda igas olukorras. Äli  Leijen soovitas planeerida, planeerida ja planeerida. „Sellega on võimalik ära hoida palju pinget ja ärevust, isegi juhul, kui pole kogemust,” sõnas Leijen. Liina Malva arvates on korraldaja puhul oluline ettevalmistus: infot saab nii konverentsi korraldamise juhendmaterjalidest kui ka kuulates teiste kogemusi.

Kuigi korraldusmaraton on värskelt seljataga, ollakse valmis ühise meeskonnana mõtlema järgmise konverentsi korraldamise peale. Miks ei võiks see olla suur EARLI konverents 2000 külalisega? Küsimus on ainult selles, kust leida Eestis saal, mis sellise kogukonna ära mahutaks.

 

---

Lisainfo:

• EARLI – The European Association for Research on Learning and Instruction
• SIG – Special Interest Group (EARLI teemarühm)
• SIG 10 – Social Interaction in Learning and Instruction
• SIG 21 – Learning and Teaching in Culturally Diverse Settings
• SIG 25 – Educational Theory
• JURE – Junior Researchers of EARLI (doktorandid ja kuni kahe aasta eest doktoritöö kaitsnud noorteadlased)
• AERA – American Educational Research Association

EARLI SIG 10, 21 ja 25 ühine konverents „Reflective minds and communities” toimus selle aasta 28. ja 29. augustil Eestis, Tartus. Peaesineateks olid Peeter Torop (Tartu ülikool), Roger Säljö (Göteborgi ülikool, Rootsi) ja Gill Crozier (Roehamptoni ülikool, Suurbritannia). Toimus 31 paralleelsessiooni ja 98 ettekannet. Konverentsist võttis osa 115 osalejat 19 riigist (sh 78 välismaalt ja 37 Eestist).  Kodulehekülg http://earlisigtartu.ut.ee.