Tallinna Rabarübliku ja Lauliku lasteaia lapsed võtsid enne jõuluaega ette käigu kirikusse, kus suurem osa neist oli esimest korda. Foto: Piia Aasmäe
Tallinna Rabarübliku ja Lauliku lasteaia lapsed võtsid enne jõuluaega ette käigu kirikusse, kus suurem osa neist oli esimest korda. Fotod: Piia Aasmäe

Mis on jõulude tähendus?

Tallinna Rabarübliku ja Lauliku lasteaia lapsed võtsid enne jõuluaega ette käigu kirikusse, kus suurem osa neist oli esimest korda. Foto: Piia Aasmäe
Tallinna Rabarübliku ja Lauliku lasteaia lapsed võtsid enne jõuluaega ette käigu kirikusse, kus suurem osa neist oli esimest korda. Fotod: Piia Aasmäe
4 minutit
381 vaatamist
2 kommentaari
Tallinna Rabarübliku ja Lauliku lasteaia lapsed võtsid enne jõuluaega ette käigu kirikusse, kus suurem osa neist oli esimest korda. Fotod: Piia Aasmäe

 

Tallinna Rabarübliku ja Lauliku lasteaia vanemate rühmade lapsed käisid tänavu esimest advendiküünalt süütamas Nõmme Rahu kirikus.

Oli tore vaatepilt, kui umbes 80 neoonrohelistes vestides lasteaialast Nõmme jaamas rongilt maha tulid ja pikas rivis kiriku poole hakkasid sammuma. Vaikselt sadas lund ja tekkis tõeline jõulutunne, räägib Rabarübliku lasteaia õppealajuhataja Piia Aasmäe, kes oli mõtte algataja. „Tahtsin, et enne saabuvat päkapikkude aega kuuleksid lapsed jõulude tõelisest tähendusest. Selle märgiks, et jõulud ei ole ainult saamise, vaid eelkõige hoolimise ja andmise aeg, olid mõlema lasteaia mudilastel kaasas omatehtud jõulukaardid, mida kirikus üksteisele vastastikku kingiti.”

Suurem osa lapsi oli kirikus esimest korda ja ainuüksi kiriku atmosfäär – tornid, võlvid, tuled, oreli kõla ja kaja – tekitasid neis suure elamuse. Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander jutustas lastele jõululugu, tehes seda mitte kantslist, vaid laste keskel ringi käies ja nendega mõnusasti vesteldes. Koos lauldi „Oh, kuusepuud” ja teisi jõululaule ning lapsed said ise orelit ja elektroonilist klaverit proovida.

Piia Aasmäe sõnul annab Astrid Lind­greni raamat „Bullerby lapsed” suurepäraselt edasi jõulueelset elevust ja ­ootust. „Mina lugesin selle raamatu kapsaks, aga minu lapsi see enam nii ei kõnetanud. Praeguse aja lapsed ei pruugi samasugust tunnet tunda ja kõigest niimoodi aru saada, mingi osa on puudu.”

Kirikuõpetaja Ove Sanderile tuleb lapsepõlve jõuludest esimese mälestuspildina silme ette jõulukirik. „Võisin olla kolme-neljane, istusime perega rõdul. Laule kuulata oli mõnus, aga kui jumalasõna lugemise ajal tuli seista, mõtlesin endamisi, et tahaks ruttu koju, kus ootavad kuusk ja kingitused. Jõuludega seostuvadki eelkõige rõõmus, helge, valge ja ootusrikas jõulutunne ning verivorstide, piparkookide, kuuse lõhn.”

Ehkki kõige tähtsam on jõulu­sõnum, ei tohiks Ove Sanderi sõnul alahinnata ka kõike muud, mis jõulumeeleolu luua aitab. „Kõik need jõulutuledes säravad tänavad ja poeaknad, jõuluturud, jõulumuusika ja -kontserdid on jõulude osa.”

Jõulud on kogu maailmas aeg, mil pered tulevad kokku. Eestlastele on omane käia jõulude ajal ka kalmistutel ja süüdata kallite kadunute mälestuseks küünlad. Selles mõttes on jõulud perekesksed pühad laiemaski tähenduses, et need ületavad elu ja surma piiri. See on nagu igavikulise pere kokkusaamine.

Murega mõtleb õpetaja neile peredele, kes elavad kitsalt ega saa lastele jõulurõõmu pakkuda. Või kellel on kõik materiaalne olemas, kuid kodus puudub üksmeel ja rahu. Kõige suurem nälg on lapsel armastuse järele.

Millised on Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sanderi kolm jõulusoovi?

Oleks hea, kui meil oleks rohkem aega üksteisega koos olla,” räägib Ove Sander. „Kolme lapse isana, kellest kaks on juba iseseisvad ja üks elab Eestist kaugel, olen hakanud koosolemise aega tohutult väärtustama. Arvan, et nii-öelda kvaliteetajast, millest paljud tööga hõivatud vanemad räägivad, ei piisa, just igapäevane koosolemise aeg on tähtis. Teine soov puudutab heategevust. Tahaksin, et see saaks meie elu loomulikuks osaks ning oskaksime seda võtta nagu privileegi ja olla tänulikud võimaluse eest head teha. Kolmandaks soovin kõigile rõõmu. Igaühe elus on probleeme, elu ongi keeruline ja vastuoluline. Sellest hoolimata tuleb püüda hoida endas rõõmu ja seda ka välja näidata.”

Kommentaarid

  1. Mina lasteaia pedagoogina kindlasti lapsi kirikusse ei viiks. Headust nii sõnades kui tegudes, hoolimist ja inimlikkust, millest jõulude ajal rohkem räägitakse ja tegudega kinnitatakse, ei pea ainult kiriku ja usuga seostama. See on meie elu loomulik osa. Koolieeliku ja kooliõpilasega läheb kirikusse tema vanem, kui ta seda soovib. Kui kooli üritusena on olnud jõulu jumalateenistused, on see mulle lapsevanemana alati olnud mõistetamatu, sest see peab olema lapse perekonna otsustada. Jõulude tähendus on kombestikes erinev.

    Õpetaja ja lapsevanem

  2. Kirik on meie kultuuri üks osa. Mingil hetkel tekib kindlasti lastel küsimus, et mis maja see torniga on ja mis seal tehakse? Pean oluliseks tutvustada lastele seda kui meie ümbritsevat elu osa juba eelkoolieas. Tore on ju minna sinna just advendiajal koos sõprade ja vanematega, võtta üksteisel käest kinni, istuda, mõtiskleda ja laulda kauneid jõululaule oreli saatel. See liidab meid kõiki ja annab tagasi sisemise rahu, mida vajame kõik sel tormilisel ajastul.Meie lasteaial on olnud see kaunis traditsioon juba alates 1995.a. ja just lastevanemate soovil jätkame ka seda edaspidi.”Mängupesa lasteaed” Viljandis

    Eda Aus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Õpetaja abidest ja assistentidest saavad sügisel abiõpetajad

1. septembrist jõustub uus alushariduse seadus ning lasteaedades ja -hoidudes hakkavad õpetaja abide ja assistentide…

9 minutit

Eesti Lastehoidude Liidu juht Mari Kummer: „Kas Tallinnal on alusharidussektoris raha üle?“

10. juunil teatas Tallinna Linnavalitsus kavatsusest kaotada lasteaedade kohatasu…

3 minutit
1 kommentaar

Millist õpetajat vajab tuleviku alusharidus?

Õppimise mõistmine ja mõtestamine on viimastel kümnenditel oluliselt muutunud. Üha enam rõhutatakse, et õppimine ei toimu mitte teadmiste…

8 minutit
10 kommentaari
Õpetajate Leht