6. detsembril kella 9.15‒17 toimub Tartu ülikooli muuseumi valges saalis aastakonverents „Muutuste sajand Eesti meditsiinis”  koostöös Tartu ülikooli Medicina valdkonnaga​.

Konverents keskendub möödunud saja aasta arengutele meditsiinis ja püüab hinnata, kuidas see areng meid tänasesse on aidanud. Konverents kuulub sarja, mis on pühendatud emakeelse Tartu ülikooli arengutele (2014 toimus Socialia ja 2015 Humaniora valdkonnale pühendatud konverents), olles seega ennekõike ajalookonverents.

Valdav hulk Eesti arste on hariduse saanud Tartu ülikoolist. Meedikute eesmärk on läbi aegade olnud üks: inimesi ravida ja tervena hoida. Kuidas täpselt, millega ja milleks, kes ja kuidas selle eest maksab jne, sõltub siiski iga ajajärgu teaduse arengutasemest, ühiskonnakorrast ja väärtushinnangutest.

Konverentsi  ettekannetes tuleb juttu Tartu ülikooli arstiteaduskonnast Eesti riigi taasiseseisvumise keerises, üleminekust peremeditsiinile, oluliste teadusavastuste mõjust tervishoiule, tehnoloogia arengu mõjust arsti ja patsiendi suhetele. Räägitakse eestikeelse meditsiinilise terminoloogia kujunemisest ja inimestest, kes seda kujundasid. Vaatluse all on nii rahvusvaheline laborimeditsiin kui geneetiline personaalmeditsiin. Juttu tuleb sellest, kuidas mõni esmapilgul väike avastus võib põhimõtteliselt muuta haiguse ennetamise ja ravi põhimõtteid (näiteks maohaavad). Saavutuste kõrval räägitakse ka tagasilöökidest, markantseim pööre halvemuse poole  oli ilmselt stalinismiaeg. Oma läbikäidud teele vaatavad tagasi hambaarstid, farmatseudid  ja neeruasendusravi.  Lõpuks tuleb juttu suulise mälu tähendusest arstiteaduse, ülikooli ja ühiskonna jaoks.

Konverentsi kavaga on võimalik tutvuda muuseumi kodulehel.

Konverents on tasuta ja oodatud on kõik huvilised.