Teismelised väldivad sporditundi
Oma keha häbenevad teismelised ei taha käia kehalise kasvatuse tundides, sest kardavad kiusamist, kirjutab BBC. Ühendkuningriigis väldib uuringu kohaselt üle kolmandiku noortest lisaks kehalisele kasvatusele tegevusi, mille jaoks nende välimus ei ole „täiuslik”. 11−16-aastaste hulgas muretseb pidevalt oma välimuse pärast 60% tüdrukutest ja 43% poistest. Koolides peetakse oluliseks tõsta õpilaste enesekindlust ja rääkida probleemidest.

Hinded panka
Hiina idaosas katsetab üks keskkool hindepanka. Kui õpilasel jääb testil läbisaamiseks punkte puudu, võib ta neid laenata hindepangast. Tavaliselt laenatakse 1 või 2 punkti. Füüsikaõpetaja Mei Hongi sõnul õpitakse samamoodi nii 60 kui ka 59 punkti jaoks, läbikukkumine 59 punktiga mõjub õpilasele psüühiliselt väga halvasti. Sarnaselt tavapankadega tuleb laenajal maksta intresse: saada järgmistel testidel rohkem punkte või teha lisatööd, et punkte tagastada, vahendab The Guardian.

Keeletest kolmeaastastele
Taani tahab sisse viia kolmeaastastele kohustusliku keeletesti. Esimese klassi laste hulgas läbi viidud uuring näitas suuri lõhesid laste keele- ja sotsiaalsetes oskustes. Mõned lapsed olid eakaaslasest keeleliselt kaks aastat maha jäänud. Kolmeaastaste keeletest näitaks, kelle oskused on puudulikud. Nii saaks mahajäänud lastele abi pakkuda ja ühtlustada laste taset, kirjutab The Local. Plaani vastased ütlevad, et testimise asemel peaks investeerima lasteaiatöötajate arvu suurendamisse.

Poisid ja tüdrukud eraldi klassidesse
Rootsis katsetab Adolfsbergskolan eraldi poiste ja tüdrukute klasse. Örebros elavad 9.c ja 9.d klassi õpilased avastasid pärast talvist vaheaega, et neile olid tekkinud ainult samast soost klassikaaslased. Katse kestab kuus nädalat, selle aja jooksul kohtuvad poisid ja tüdrukud vaid loodusteaduse tundides. Ettevõtmist põhjendatakse väitega, et vahel ei julge tüdrukud mõnel teemal poiste juuresolekul rääkida. Üldiselt õpilastele ja lapsevanematele katse ei meeldi, vahendab The Local.

Lumi pikendas nädalavahetust

Lumi kinkis Saksamaal mõnele õpilasele pikema nädalavahetuse. Saksamaal valib iga liidumaa eraldi, millal tohib laps koju jääda ja kuidas korraldatakse halbade ilmastikutingimuste korral kooliviimine. Mõnes piirkonnas otsustab koolidirektor, teises ministeerium, kolmandas lapsevanemad. Nii juhtuski, et reedel viisid koolibussid viies Bad Kissingeni asulas õpilased halbade teeolude tõttu asenduskoolidesse, aga näiteks Lüneburgis jäid kõik õpilased koju, vahendab Der Spiegel.

Jaht võltsdiplomitele

Suurbritannias käib jaht ülikooli võltsitud lõpudiplomeid pakkuvatele veebilehekülgedele. BBC teatel on üle 40 petulehekülje tegevus suudetud peatada.

Mainitud leheküljed pakkusid Suurbritannia ülikoolide võltsitud lõpudiplomeid või kaugõpet, mille lõpudiplom on kehtetu. Maha võetud lehekülgede hulgas oli näiteks Hiina veebilehekülg, mis pakkus 500 naela eest Kenti ülikooli diplomit. Samuti kasutati vahel ülikooliga sarnast nimetust, näiteks tegutses Wolverhamtoni ülikool, viidates Wolverhamptonile.

Kuidas tõsta laste huvi teaduse vastu?

Ühendkuningriigi statistika kohaselt tahab ainult 15% 9−11-aastastest teadlaseks saada, igal aastal jääb 40 000 töökohta teaduse ja tehnoloogia vallass tööjõupuuduse tõttu täitmata. Probleemi lahendamiseks algatas BBC koolides teaduse populariseerimise kampaania Liz Bonnini juhtimisel, kelle sõnul ei tõmba teadus teatud vanuses lapsi stereotüüpide tõttu, näiteks arvatavakse, et teadlased on igavad paksude prillidega mehed. Kampaania kestab kaks aastat.

Poola riik reformib kooli

Hoolimata kuuldustest, et Poola president Andrzej Duda vetostab kavandatava koolireformi, seadustas ta muudatused koolisüsteemis, mis kaotab ära kolmeaastase keskastme. Esimesest septembrist kehtima hakkava korra järgi käib laps kaheksa aastat koolis, misjärel valib kas nelja-aastase keskkooli või viieaastase kutsekooli praeguse 6+3+3-süsteemi asemel. President toonitas, et nii valitsus kui ka kohalikud omavalitsused viiksid muudatusi sisse ettevaatlikult ja läbimõeldult, vahendab thenews.pl.

Haridustase sõltub religioonist

The Guardiani teatel on kõige parem haridustase judaismi esindajatel, teiste religioonide järgijad käivad aastate lõikes vähem koolis.

Pewi aruande järgi õpivad juudid kogu maailmas keskmiselt 13,4 aastat ja paljud neist omandavad kõrghariduse. Kristlased õpivad vastavalt 9,3, budistid 7,9, moslemid ja hinduismi esindajad 5,6 aastat. Usulise kuuluvuseta inimesed aga 8,8 aastat. Haridustase sõltub piirkonnast, kus elatakse, näiteks Saharast lõunas on kristlastel madalam haridustase kui Euroopas.

Kogunud ÕIE TÄHTLA