SA Archimedes korraldas ka 2016. aastal Erasmus+ programmi kajastuste konkursi „Õpiränne Euroopasse ja tagasi”. Seekord laekus 67 tööd. Üldhariduskoolide arvestuses tunnistas žürii parimaks Tallinna Pae gümnaasiumi õpetaja Pavel Alonovi, kutsekoolide seas Luua metsanduskooli õpetaja Maria Jürissoni ja täiskasvanuhariduses OÜ Vestifexi õpetaja Svetlana Smirnova essee. Alljärgnevalt toome ära Pavel Alonovi Soome-teemalise essee. Soome teemat täiendab oma esseega Priit Ratassepp Tallinna Kuristiku gümnaasiumist. Kõiki õpirände esseesid saab täismahus lugeda aadressil http://haridus.archimedes.ee.
Soomes Eramus+ programmi õpirändel* käies oli mu peamine eesmärk tutvuda sealse teemapõhise (lõimitud) õppega.
Üldiselt käib see neil nii, et mõnel päeval või nädalal ei ole koolitunde ja õpilased tegelevad rühmades ise valitud tööga – selleks annavad õpetajad neile mingis veebikeskkonnas juhendid (nt mida lugeda, milliseid ülesandeid harjutamiseks teha, töögraafik jne). Aeg-ajalt saavad õpilased eri ainete õpetajatega kokku, et nõu küsida.
Espoos asuva Olari põhikooli vanemas astmes on õppeaasta peale ära jagatud kaheksa projektipäeva, mil 7. ja 8. klassi õpilastel tavapäraseid õppetunde ei ole. Nendel päevadel töötavad õpilased kolmeliikmeliste rühmadena mingi teema kallal, mille nad on ise enne esimest projektipäeva valinud (üldine teema oli sel õppeaastal „Vesi”). Lisaks peavad nad valima igast ainerühmast ühe aine, mille lõimivad oma töösse, nt loodusainetest geograafia, keeltest soome ja inglise keel jne. Igal rühmal on võimalus teatud ajal käia kindlate aineõpetajate juures abi saamas, üldiselt on tööjuhendid veebikeskkonnas. Töö peab valmis saama maikuuks – siis esitletakse oma töid. Lisaks peetakse päevikut, kuhu pannakse kirja tehtu ning loetud või kasutatud allikad. Projektipäevadel liiguvad õpilased mööda maja pisikeste rühmadena ringi, suhtlevad vajaduse korral mõne õpetajaga ning leiavad endale mugava koha õppimiseks koridoris, aatriumis, raamatukogus või mujal. Aga see on nii õpetajate kui ka õpilaste jaoks uus asi – eks paistab, kuidas Olari koolil see projekt edenema hakkab.
Tietotie kool Valkeakoskis katsetab sel õppeaastal 10. klassis esimesel perioodil lõimitud õpet, st esimesel kaheksal nädalal ei käi 10. klassi õpilastel koolitöö tunniplaani järgi (nad peavad küll spordiga tegelema ja matemaatikatundides käima). Lõimingu teema on „Inimese heaolu ja tervis”, lõimitud aineteks on soome keel, inglise keel, ajalugu, psühholoogia ja inimeseõpetus. Töö toimub põhiliselt viieliikmelistes rühmades, igal nädalal toimuvad töötoad, kus kõik grupid kokku saavad ning neile näpunäiteid jagatakse. Iga nädala kohta on veebis üleval töökäsud ja kasutatav materjal (kuigi õpilased võivad kõikjalt infot juurde otsida). Viimasel, st kaheksandal nädalal tuleb selle suure töö esitlemine teistele. Kõigi viie aine õpetajad teevad pidevalt koostööd, üks õpetaja on kogu töö koordinaator. Koordinaatoriks olev õpetaja ütles, et nad ise ka õpivad tegevuse käigus, kuidas lõimitud õpet korraldada, ja järgmisel õppeaastal teevad nad kindlasti midagi teisiti. Ta ütles ka seda, et üle viie aine ei ole tema arvates mõtet lõimida (kõik need ained on kaasatud vastavalt õppekavas olevatele eesmärkidele ja teemadele).
Soomlaste teemapõhise ehk lõimitud õppe mudel tundus toimivat päris hästi ja seda võiks kasutada ka siinpool Soome lahte. Kokkuvõtvalt aga võrdleksin Soome põhihariduse nelja tugisammast Eestis toimuvaga nii.
Esiteks kehtib Soomes põhimõte „vähem on rohkem” – Eestis on paraku „rohkem on rohkem” (nagu Lõuna-Koreas).
Teiseks on Soomes õpetajaamet ühiskonnas au sees ja õpetajaks saamiseks on ülikoolides suur konkurss – Eestis on koolidel mõne aine õpetajaid väga raske leida ja õpetajaks saada tahtjaid ei ole ülikoolides kuigi palju.
Kolmandaks, Soomes kehtib võrdsuse põhimõte – Eestis lahterdavad ja valivad „eliitkoolid” lapsi juba enne 1. klassi.
Neljandaks on Soomes head tugiteenused – Eestis võiksid need ikka palju paremad olla.
*Erasmus+ õpiränne „Structured Educational Visit to Schools & Training Seminar in FINLAND” 9.‒15. oktoobrini 2016
Loe lähemalt http://kuristikustudy.weebly.com/.
Loe ka:
Lisa kommentaar