OSKA tööturu ülevaatest selgub, et aastaks 2024 on Eestis pea 50 000 tööealist vähem kui praegu ning järjest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ning vähem lihtsa töö tegijaid.

Uuringu üks koostajatest, OSKA vanemanalüütik Siim Krusell sõnas, et 40% järgneval kümnendil täitmist vajavatest töökohtadest eeldavad kõrg- ning kolmandik kutseharidust. „Vajadus lihtsa töö tegijate järele väheneb ning senisest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja kutseharidusega oskustöötajaid,” selgitas Krusell.

Tööealiste vähenemine toob Kru­selli sõnul kaasa olukorra, kus tööjõuvajaduse katmiseks tuleb aina suuremal osal tööealisest elanikkonnast töötada üha kauem. „Oluliseks saab uute oskuste omandamine, muutub töö iseloom,” selgitas ta oma ettekandes, millest selgus veel, et oskustöötajatele, spetsialistidele ja ka juhtidele esitab tööjõuturg üha kõrgemaid nõudmisi ning täiendkoolitus muutub vajalikuks kuni elu lõpuni. „Koolipingist ei pääse enam kunagi,” nentis Krusell.

Tema sõnul lähevad järjest enam hinda IKT, eksportturgude kultuuride tundmine, oskus nendel turgudel vahetult suhelda ning projekti- ja koostööpõhine töökorraldus.

Uuringu järgi on tulevikus praegusest enam vaja puidutööstuse ja IKT-sektori töötajaid ning programmeerijaid, insenere, arhitekte ja disainereid. Seoses elanikkonna vananemisega eeldatakse suuremat panustamist tervishoidu ja sotsiaalteenustesse. Töötajate arv kahaneb jaekaubanduses, avalikus halduses ja riigikaitses, ehituses, mootorsõidukite hoolduse ja remondiga seotud ametikohtadel ning seoses õpilaste arvu vähenemisega ka hariduses.

OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme” annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest aastani 2024.

Uuring on koostatud sihtasutuse Kutsekoda ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös.

Tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteemiga OSKA uuritakse, millist tööjõudu ja oskusi Eesti tööturg 5–10 aasta perspektiivis vajab ning kuidas vastab sellele koolituspakkumine kutse- ja kõrghariduses.

 

Töötajate arv suureneb (%):

• Programmeerimine – 61
• Info ja kommunikatsioon – 16
• Puidutööstus – 15
• Tervishoid ja sotsiaal­hoolekanne – 7
• Kutse-, teadus- ja tehnika­alane tegevus – 7

Allikas: SA Kutsekoda

 

Töötajate arv väheneb (%)

• Mootorsõidukite müük ja remont – 7
• Avalik haldus ja riigikaitse – 5
• Jaekaubandus – 5
• Haridus – 4
• Ehitus – 2

Allikas: SA Kutsekoda

 

Uue tööjõu vajadus haridustasemeti (%)

• Kutseharidus – 34,2
• Akadeemiline kõrgharidus – 28,3
• Üldkeskharidus – 15,7
• Rakenduslik kõrgharidus – 14,2
• Alg- ja põhiharidus – 6,3
• Doktorikraad – 1,3

Allikas: MKM