Õpetaja ja artist ühes isikus, Erkki Otsman, võrdleb oma tööd ja hobi fotosünteesi ja hingamise võrrandiga – õpetaja amet läheb mõiste „töö” ja artisti amet mõiste „hobi” alla. Kuid olukord võib olla ka pöördvõrdeline. Õpetajatöös püüab ta luua enda ümber positiivse keskkonna, mille kaudu annab ka esialgu ebameeldiva või igavana tunduvad teemad õpilasteni viia.

Erkki Otsmanit (51) tuntakse nii kodu- kui välismaa kabareeteatrite lavalaudadel laulja ja tantsijana. Oma igapäevast leiba teenib ta aga õpetajana mitmes Tallinna koolis.

 

Mis on sarnast, mis erinevat …

… koolil ja teatril, õpetajaametil ja lauljal, klassiruumil ja kontserdisaalil?

Nii koolis kui ka teatris − kuigi mina ei ole ju teatrinäitleja, vaid isehakanud laulja-artist − on oluline distsipliin. Selleta pole tulemust.

Õpetaja ja artist on mõlemad esinejad, neid vaadatakse-kuulatakse. Kui ta pole huvitav või ei pane end maksma, kaotab ta kontrolli olukorra üle. „Braavo” või „Suur tänu, kallis õpetaja” – need on kõige meeldivamad tagasi­sidesõnad. Samas peab nii artist kui ka õpetaja olema meeskonnamängur, sest heade kolleegide või bändiliikmeteta on raske kõrgele tõusta.

… loodusel ja kabareeteatril?

Looduses saan olla täiesti üksi, puhata. See on nagu meditatsioon – viibida üksinda metsas koos oma mõtetega, kus keegi ei sega. Looduses on palju infot, mis kogu aeg muutub. Seal tuleb olla meeled avali, siis saad osa väga paljust.

Kontserdi andmine on päris suur pingutus, kuid meeldiv pingutus. See nõuab suurt keskendumisvõimet, oskust olla hetkes. Roll on eelnevalt omandatud, kuid siiski õhtust õhtusse erinev.

… Tallinnal ja Pariisil?

Pariisi kesklinnas elab rohkem inimesi kui terves Eestis kokku, pluss turistid. Pariis on olnud läbi sajandite Euroopa tõmbekeskus. See on multikultuurne linn. Tallinn on minu kodulinn, siin elavad minu pereliikmed ja sõbrad.

Igal eestlasel on mõtetes oma Pariis. Kui käid selles linnas ära, siis kujutlus Pariisist muutub, kuid ometigi tahab enamik inimesi sinna tagasi sõita, ja seda hoolimata terroriohust.

 

Mis aitab hoida tasakaalus …

… emotsioone ja korda, illusioone ja reaalsust?

Elu on pidevas muutumises, miski pole püsiv. Selle mõttega tuleb end kogu aeg harjutada ja see pole lihtne. Anname pidevalt hinnanguid kõigile enda ümber, sildistame mõttes ja seejärel sõnades.

Püüdlen puhta meele poole, et vältida sildistamist. Emotsioonid segavad seda tihti, neid tuleb pidevalt kontrollida. Ma unistan palju, aga ka realiseerin oma unistusi. Kõik minu kontserdikavad on algul olnud minu unistused.

… tööd ja hobi?

Kombinatsioon, kus õpetaja amet läheb mõiste töö alla ja artisti amet hobi alla, on vist mõistlik. Kuid olukord võib olla ka pöördvõrdeline nagu fotosünteesi ja hingamise võrrandiski.

… teadmisi-oskusi ja improvisatsiooni-esinemist?

Õpime kogu elu, ja see on kogu aeg nii olnud. Uudishimu käivitab protsessi. Ma olen mõõdukas improviseerija kõiges. Džässartisti pole minust saanud ja pööratud klassiruumi mudelit kasutan õpetajana suhteliselt harva. Püüan luua enda ümber positiivset keskkonda, mille kaudu annab ka esialgu ebameeldiva või igavana tunduvad teemad õpilasteni viia.

… edevust ja julgust?

Arvatakse, et kui lava sind lummab, küll siis oled ka edev, sest soovid tähelepanu endale tõmmata. Ainult edev oled siis, kui sul pole laval midagi öelda. Laval paljude ees üksi oma mõtteid avada on aga julgus.

Samas, julgus ei ole ainult see, mis teistele meist välja paistab. Vaadake, kui julged tunduvad esmapilgul tuvid, näpates toiduteri otse autoteelt. Ehk on julgus hoopis teadmatuses, et ohtu pole. See, kellel on olnud õnne ja kelle karistus on piirdunud üksnes kõrvetada saamisega, ei kipu enam siiski uuesti proovima.

Ma vaatan imetlusega võitluskunstide sportlasi, ümbermaailmapurjetajaid, kõrgmajade aknapesijaid, aga ka inimesi enda ümber, kes eri olukordades iseendaks jäävad.

… stressi ja joviaalsust?

Terves kehas on terve vaim. Ma käin vähemalt neli korda nädalas sportimas, et hoida vaim värske ning keha nõtke. Arvan, et kes pingutab spordisaalis, see jaksab pingutada ka mujal.

 

Töö ja hobi, laulmine ja õpetamine – kumb on kumb ja kuidas need oskuslikult kombineerida?

Ütlen ausalt, õpetajaks pole ma soovinud saada, olen aastatega õpetajaks kujunemas. See töö huvitab mind endiselt.

Oluline on õige doseering tundides. Liiga suur tunnikoormus tõmbab alla loomingulisust nii õpetaja kui ka artistina. Artistiks olen ma soovinud saada ja seda ma aeg-ajalt ka olen. Kuigi doseering võiks olla suurem.

Mis hoiab teid Eesti koolis?

Ma usun, et aitan oma tööga teisi. Õpetajatöö ei koosne ainult ainetundide läbiviimisest, see on noorte aitamise ja suunamise töö. Väga oluline töö. Mul on, mida jagada, ning pidevalt otsin teid ning viise, kuidas oma infot uue põlvkonna keelde tõlkida.

 

---

Erkki Otsmani töö ja esinemised

• Erkki Otsman on sündinud 1. detsembril 1966. a Tallinnas, ta on lõpetanud Tallinna 3. keskkooli (praegune Lilleküla gümnaasium) bioloogia eriklassi. Aastal 1991 sai ta Tartu ülikoolist bioloogia eriala diplomi.
• Alates 1992. a on ta töötanud koolis, 1998. aastast Tallinna reaalkoolis ja 2012. aastast Tallinna inglise kolledžis. 2014. a omandas Otsman Tallinna ülikoolis prantsuse keele õpetaja diplomi.
• Ta on Pariisis tegutseva Edith Piafi sõprade ühingu liige ning osalenud ühingu korraldatud laulukonkurssidel ja kontsertidel. Kavadega on ta esinenud Soomes, Rootsis, Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas, USA-s, Hispaanias, Armeenias ja mitmel pool mujal. Praegu on tema esinemisi võimalik kuulata peamiselt Estonia teatri talveaias.
• Lähiajal on tulemas kaks kontserdikava: „La Bohème” on pühendatud prantsuse šansooni suurkujule Charles Aznavourile (15. märtsil) ja „Merelaulude kabareel” (12. aprillil) tulevad esitamisele eri rahvaste mereteemalised laulud.