Milline näeb välja kaksikheeliks? Kuidas kujunes välja tänapäevane elurikkus? Kas samblad kasvavad vees? Miks on rannaniidud olulised? Kes on hülge naabrid?

Sada õpilast võib rohkem küsida, kui üks õpetaja vastata. Sel juhul on valmis aitama Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia loodushariduse spetsialistid, kes oskavad õpilaste uudishimu rahuldada enam kui 50 teemal. Asjatundjate juhendamisel leiavad õpilased ise uurides ja otsides, mõõtes ja vaadeldes, arutledes ja analüüsides vastused elusa ja eluta looduse kohta.

Õppeprogrammide valik täieneb pidevalt

Käesoleva aasta sügisest lisandub valikusse uusi teemasid. Botaanikaaias saab tundma õppida huvitavaid samblaid ning uurida, millised taimed on iseloomulikud Eesti looduskooslustele. Loodusmuuseumis saab astuda Darwini jälgedes ja uurida elurikkuse arengulugu. Samuti võivad õpilased saada ülesandeks nuputada, kui kauaks jagub maailmas eri maavarasid.

Midagi igas vanuses looduseuurijatele

Algklassiõpilasi rõõmustab kohtumine hülgepoisiga, kes tutvustab neile vahvate mängude abil oma kodu, Läänemerd, ja teisi seal elavaid liike. Põhikoolinoored saavad järele proovida, kuidas kasutada nutiseadmeid loodusvaatluste tegemisel. Gümnaasiumiõpilastele pakub väljakutset töö mikroskoopidega, et uurida taimede ja loomade kivistisi, mikromineraale ja DNA-d.

Küülik Käbi kutsub zooloogia huviringi

Tõsiseid loomahuvilisi lapsi ja noori ­ootavad muuseumipedagoog Aivo Tamm ja küülik Käbi zooloogia huviringi. Kord nädalas toimuvatel kokkusaamistel tutvutakse maailma putukate, roomajate, lindude, imetajate ja teiste loomariigi esindajate ning nende eluviisidega. Lisaks on võimalus hoolitseda loodusmuuseumi elavnurga asukate – madude, ämblike ja putukate – eest.

TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia õppeprogrammide tellimiseks on koolidel võimalik küsida toetust keskkonnainvesteeringute keskuselt (www.kik.ee). Õppeprogrammide kirjeldused ja tellimistingimused veebilehel www.natmuseum.ut.ee ja www.botaanikaaed.ut.ee.