Tartu ülikooli ja Icosagen Cell Factory OÜ teadlased avaldasid teadusajakirjas PLOS Pathogens artikli, mis tutvustab uut rakulist seiresüsteemi inimese papilloomviiruse (HPV) kasvu ja ravimite mõju hindamiseks. Uus seiresüsteem võib oluliselt kiirendada uue HPV ravimi väljatöötamist. 

„Peaaegu kõik inimesed nakatuvad oma eluaja jooksul papilloomiviirusega, kuid suur osa nakkusi möödub suhteliselt kahjutult, paljudel ei avaldu sümptomid kunagi,” ütleb äsja Tartu ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Mart Toots, kes võttis oma töös lähema uurimise alla viiruse eluohtlikud ehk onkogeensed tüübid.

Inimese papilloomviiruseid on enam kui 200 tüüpi ja need võivad põhjustada eri haiguseid healoomulistest vohanditest (näiteks soolatüükad) kuni kõri- ja emakakaelavähini. Ainuüksi USA-s diagnoositakse igal aastal kuus miljonit esmakordset HPV infektsiooni juhtu. Papilloomviiruse põhjustatud haigusi ravitakse vahelduva eduga väga paljude meetodite abil, kuid spetsiifilist HPV ravi senini ei eksisteeri.

Et aidata kaasa tõhusa ravi väljatöötamisele, on Mart Toots koos kolleegidega Icosagen Cell Factory OÜ-st ja Tartu ülikoolist loonud uue meetodi, mis võimaldab tuvastada potentsiaalseid efektiivseid ravimeid ja ravi sihtmärke. Erinevalt varem loodud süsteemidest võtab nende meetod arvesse kogu HPV genoomi, samuti viiruse elutsükli kolme etappi, mis leiavad aset HPV infektsiooni jooksul.

Uue süsteemi väljatöötamiseks lisasid teadlased HPV genoomidele helendavad valgud, mis võimaldavad viiruse kasvu hõlpsalt jälgida selle elutsükli igas staadiumis. Nii on võimalik kiirtestide abil pidevalt jälgida, kas üks või teine potentsiaalne ravim avaldab viirusele mõju või mitte – kiirendades seeläbi potentsiaalse ravimi väljatöötamist.

Uurimistöö sai võimalikuks tänu Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi, Icosagen ASi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostööle.