Programmeerimisoskus on tõusmas juba lugemis- ja kirjutamisoskusega samale pulgale ja selle kõrgtasemel valdamine ei peaks olema vaid üksikute koolide privileeg. Foto: Priit Pärnapuu
Programmeerimisoskus on tõusmas juba lugemis- ja kirjutamisoskusega samale pulgale ja selle kõrgtasemel valdamine ei peaks olema vaid üksikute koolide privileeg. Foto: Priit Pärnapuu

Edu toodab edu ehk Programmeerima õppimise nõiaring

Programmeerimisoskus on tõusmas juba lugemis- ja kirjutamisoskusega samale pulgale ja selle kõrgtasemel valdamine ei peaks olema vaid üksikute koolide privileeg. Foto: Priit Pärnapuu
Programmeerimisoskus on tõusmas juba lugemis- ja kirjutamisoskusega samale pulgale ja selle kõrgtasemel valdamine ei peaks olema vaid üksikute koolide privileeg. Foto: Priit Pärnapuu
4 minutit
31 vaatamist
Programmeerimisoskus on tõusmas juba lugemis- ja kirjutamisoskusega samale pulgale ja selle kõrgtasemel valdamine ei peaks olema vaid üksikute koolide privileeg. Foto: Priit Pärnapuu

 

Informaatika­olümpiaadil edukate koolide ring on väike ja kahaneb.

Analüüsisin TÜ teaduskooli informaatikaolümpiaadi viimase 17 aasta tulemusi.* Olümpiaadi tasemel suudavad programme kirjutada üksnes üksikute koolide õpilased, kusjuures nende üksikutegi koolide ring kipub üha ahenema.

Pilk arvudele

Alates 2000/2001. õppeaastast on informaatikaolümpiaadil osalenud ja saanud vähemalt ühes voorus nullist suurema skoori 734 õpilast. Üksikuid silmapaistvaid osalejaid leiab paljudest koolidest, kuid koole, mis on edukad aastast aastasse ja kust on tulnud ridamisi edukaid õpilasi, on vaid üksikud. Teistest eristuvad viis kooli: Tallinna reaalkool, Tartu Hugo Treffneri gümnaasium, Nõo reaalgümnaasium, Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. Nendest on tulnud pea kaks kolmandikku informaatikaolümpiaadidel edu saavutanud õpilastest.

Kui vaadata viimast viit õppeaastat (2012/2013–2016/2017), on edukate koolide hulk veelgi vähenenud (vt tabel 2). Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium on pildilt sootuks kadunud, Nõo reaalgümnaasiumi edu jäänud tagasihoidlikuks, seevastu Tallinna reaalkoolist tulevad juba umbkaudu pooled informaatikaolümpiaadil silmapaistnutest. Aastal 2012 muutus C. R. Jakobsoni gümnaasium põhikooliks ja mitme gümnaasiumi peale loodi Viljandi gümnaasium, kuid selle osalus ja edu informaatikaolümpiaadil on olnud tagasihoidlik. Ahtme gümnaasium tegutseb jätkuvalt, kuid osales olümpiaadil viimati 2008/2009. õppeaastal.

 

Edu taastoodab edu

Võiks eeldada, et informaatikaolümpiaadil aastast aastasse edu saavutamise taga on informaatika õppesuund ja head õpetajad. Paraku ei kipu asjaosalised sellega nõustuma. Nii õpilased kui ka õpetajad näevad edu võtmena pigem võluringi, kus edu hakkab tootma edu. Kooli maine ja pakutavad hüved meelitavad õppima andekaid õpilasi. Lähedaste huvidega andekad õpilased suudavad üksteist vastastikku toetada ja motiveerida. Tulemuseks on edu. Edu tõstab veelgi kooli mainet ning ring hakkab otsast peale.

Tallinna reaalkooli informaatikaõpetaja Jaagup Kippar seletab oma kooli edu: „Informaatikas andekaid toob reaalkooli usk, et siin tegeldakse selle valdkonnaga rohkem, nende püüdlusi mõistetakse ning toetatakse. Mõneski lennus on tegemist aga pigem omavahel suhtleva fanaatikute seltskonnaga, kes rahvusvaheliste võistluste ülesandeid lahendab ning TÜ teaduskooli koolitustel käib. Õpetaja roll on sageli pigem ära kuulata, kaasa noogutada ja vahel võimaldada õpitust klassikaaslastele ettevalmistatud ajal ja kohas (tunnis) kokkuvõte teha.”

Edukad koolid ja õpilased muidugi ei kurda, et informaatikaolümpiaadil paistavad silma vaid nemad. Neile on see hea reklaam ning suurepärane võimalus õppida sarnaste huvidega võimekate kaaslaste seas. Ühiskonda tervikuna silmas pidades on aga andekate koondumine kitsa ringi koolidesse probleem, sest informaatikat on vaja osata kõigis koolides. Programmeerimisoskus on tõusmas lugemis- ja kirjutamisoskusega samale pulgale. Ka programmeerimisoskus on universaalne – sellest pole abi mitte ainult kitsalt IT-valdkonnas, vaid pea kõikjal. Seepärast on väga oluline, et programmeerima saaks õppida paljudes koolides, mitte ainult parimates.

Võistlusprogrammeerimise e-kursused

Tartu ülikooli teaduskool tahab suurendada programmeerimisoskusega õpilaste arvu. Teaduskooli direktori Mihkel Kree arvates saab programmeerimisoskuse viia iga kooli ja õpilaseni MOOC-i ehk piiramatu osalejate arvuga e-kursustega.

Programmeerimist õpetades ei saa tema sõnul toetuda uutele õpetajatele, sest programmeerimisoskustega ülikoolilõpetajad lihtsalt ei hakka õpetajaks. E-kursused on ennast aga juba tõestanud. Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudis Eno Tõnissoni juhtimisel välja töötatud e-kursused „Programmeerimisest maalähedaselt” ja „Programmeerimise alused” on olnud populaarsed ja nendel osalejate õpitulemused väga head. Kree sõnul võib see töövorm hästi sobida ka kooliõpilastele. Esimene samm selles suunas on juba astutud. Targo Tennisbergi eestvedamisel ja koostöös arvutiteaduse instituudiga on valmimas uus kaheosaline e-kursus ja e-õpik võistlusprogrammeerimisest, mille raskusaste hõlmab sujuvalt nii valmistumist teaduskooli olümpiaadide eelvoorudeks kui ka rahvusvahelisteks olümpiaadideks.

 

* Loe lähemalt TÜ teaduskooli blogist http://blog.teaduskool.ut.ee/.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Jalutuskäik pedagoogilises oaasis

Waldorfi kool on andnud ühiskonnale valikuvõimaluse. Eesti Waldorfi koolid on rohkem kui 30 aastaga tõestanud, et selle kooli lõpetanud noored…

8 minutit

Kolm uut nägu klassis: kuidas vahetusõpilased tõid kooli värskust ja elavdasid koostööd

Kui suve lõpus sai teatavaks, et Koeru Keskkooliga liitub korraga…

9 minutit

Õpetajad hakkavad oma loodud materjalide eest tasu saama

„Ministeerium on otsustanud koguda kokku ja rahastada olemasolevaid õpetajate loodud materjale,“ lausus haridus- ja teadusminister Kristina…

2 minutit
Õpetajate Leht