Mõõdukas arvuti- ja internetikasutus väljaspool kooli avardab õpilaste maailmapilti ning on abiks paremate õppetulemuste saavutamisel. Samas seostatakse vabal päeval üle nelja tunni internetikasutust madalamate tulemustega.

Tänapäevane õppimis- ja õpetamisprotsess sisaldab loomulikul moel infotehnoloogia vahendite kasutamist. Ei õpetajad ega õpilased saa koolis ega väljaspool kooli hakkama arvutite, nutivahendite ega interneti abita.

Samas on tänu nutivahenditele saanud internet (sh sotsiaalmeedia) kättesaadavaks igal ajal ning kõikjal. Kas selline pidev mitme asja korraga tegemine (vajab ju õppimine ja muu elu ka toimetamist) annab õpilastele õppetöös pigem eelise või mitte? Või teisipidi: kas õpilased, kes pigem ei tunne õppimise vastu huvi ega saavuta teistega võrreldes häid tulemusi, sukelduvad õppimise asemel pigem online-maailma?

Teadustulemused on näidanud, et sagedane (harjumuspärane) mitme asja koos tegemine (rööprähklemine) ei toeta kognitiivsete funktsioonide toimimist, pigem pärsib seda. Need, kes tihti rööprähklevad, ei ole ümberlülitumist ning tähelepanu ja keskendumist nõudvates ülesannetes paremad kui need, kes rööprähklevad vähem.

Samuti avaldatakse üha rohkem interneti- ning nutitelefoni sõltuvust kajastavaid artikleid. Tõsi, neid kahte sõltuvust pole konkreetselt defineeritud ega kantud rahvusvahelisse psüühikahäirete nimistusse, aga debatt nende sõltuvuste olemuse kohta on elav. Uurijad on ühel meelel, et ülemäärane interneti (või nutiseadme) kasutus ning võimetus seda kontrollida sarnaneb sõltuvusega.

Internet koolis

PISA 2015 uuringu taustaküsimustik sisaldas küsimusi õpilaste interneti, arvutite ja nutivahendite kasutamise kohta. Praktiliselt kõigil meie 15-aastastel õpilastel on kodus võimalik internetti kasutada. Ka koolid on arvutite ja internetiühendusega väga hästi varustatud − meie koolides on keskmiselt 0,77 arvutit õpilase kohta. Seega on arvuteid küll vähem kui õpilasi, aga saja õpilasega koolis on keskmiselt 77 arvutit, mille olemasolu võimaldab õppetööd paindlikult arvutitega siduda.

Vaatluse all oli tehnoloogia kasutamine nii kooli ajal õppetöö eesmärgil kui ka väljaspool kooli õppetöö ja meelelahutuse eesmärgil. Õpilastelt küsiti, kui sagedasti kasutavad nad koolitundides arvutit või internetti eesmärgiga lugeda või kirjutada e-kirju, lehitseda internetti koolitööde tegemiseks, kooli kodulehele failide üles laadimiseks, millegi kooli kodulehele postitamiseks, eri õppeainete harjutamiseks, koolis antud kodu- ja rühmatööde tegemiseks. Kõik need tegevused on seotud õppetööga.

Oli ka üks küsimus online-vestluste kohta. Nimetatud tegevustest loevad või kirjutavad Eesti õpilased koolitundide ajal kõige sagedamini e-kirju ning lehitsevad internetti koolitöö tegemise eesmärgil.

Internet ja õppeedukus

Kas õpilastel, kes väidavad end tundide ajal internetti, arvuteid ja nutivahendeid rohkem kasutavat, on paremad või halvemad saavutustestide tulemused kui neil, kes kasutavad tehnoloogiat vähem?

Eesti andmetele tuginedes võib väita, et nn optimaalne aeg ühe koolipäeva jooksul interneti ja arvutite kasutamiseks on kuni 60 minutit. Õpilased, kes väidavad, et kasutavad arvutit alla 60 minuti, on saanud saavutustestides kõige kõrgemaid tulemusi. Samas õpilased, kes väidetavalt ei kasuta tehnoloogiavahendeid koolipäeva jooksul üldse, on saanud madalamaid tulemusi ning kõige madalamad on kõige suurema arvuti- ja interneti kasutusajaga õpilaste testide tulemused.

Muidugi võib arutada ka niipidi, et madalamate testitulemustega (ehk ka madalama õppe­edukusega) õpilaste õpimotivatsioon on madalam ja nad veedavad arvutites ja nutivahendites lihtsalt rohkem aega.

Internet vabal ajal

Väljaspool kooli interneti kasutamise nn optimaalne aeg tundub olevat 1−4 tundi, igatahes on sellise kasutusajaga õpilaste tulemused oluliselt kõrgemad kui neil, kes ei kasuta internetti väljaspool kooli üldse või kasutavad seda rohkem kui neli tundi.

Nädalavahetuse internetikasutus on pigem positiivne, ühel nädalavahetuse päeval interneti kasutamine üle kuue tunni on aga õppetulemusi silmas pidades ülemäärane − nii palju internetti kasutavate õpilaste tulemused PISA testis jäävad madalamate hulka.

Need tulemused ei ole eriomased Eesti õpilastele, ka teiste PISA uuringus osalenud riikide andmed räägivad sama keelt.

Võib ju väita, et meie kaasaeg nõuab õpilastelt muid oskusi, kui PISA uuringus küsitakse. Et tänapäeva õpilased peavad orienteeruma suuremahulises inforuumis ning sealt vajaliku õigel ajal üles leidma. Aasta 2012 tulemuste raportist selgus, et ka internetist info otsimise kiiruselt edastasid arvutit ja internetti mõõdukalt tarbijad neid, kes tegid seda väga palju.

Nädalavahetuse näitajad

Maksimaalne aeg, mida oli võimalik oma interneti või arvuti kasutamise ajaks märkida, oli kuus tundi koolitundide ajal ning kuus tundi väljaspool kooli. PISA 2015 Eesti valimist oli 5% õpilasi, kes väitsid, et kasutavad mõlemas kategoorias arvutit ööpäevas kuus tundi või kauem ehk siis 12 tundi või kauem. See õpilaste rühm paistis silma väga madalate saavutustestide tulemuste, väga madala motivatsiooni, väga madala kuuluvustunde, aga samas väga kõrge puudumiste ning hilinemiste poolest. Teisisõnu võib väga suurt arvuti kasutusaega vaadata kui teatud riskinäitajat.

PISA 2015 andmete põhjal võib öelda, et 15-aastaste õpilaste mõõdukas arvuti- ja internetikasutus väljaspool kooli nii tööpäeval kui ka nädalavahetusel avardab maailmapilti ning on abiks paremate õppetulemuste saavutamisel. Tõsi, vabal päeval üle nelja tunni internetikasutust on seotud madalamate tulemustega.

Ilmselt on vabadel päevadel mitmekesisem tegevus kasulikum. Oluline on välja tuua, et koolipäeva jooksul on optimaalne aeg internetti ja arvutit kasutada kokku 60 minutit.