Eestit külastas Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi asepeadirektor Jens Nymand-Christensen. Kohtumisel haridus- ja teadusministeeriumi kolleegidega oli põhiteema Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistamine noortevaldkonnas.

Ühine huvi on luua noortele senisest enam võimalusi rääkida kaasa, missugust Euroopat nad soovivad. Nymand-Christensen andis Eesti noorsootöö keskuse kodulehel intervjuu, avades laiemalt oma visiidi tausta ja kirjeldades muu hulgas kogemusi, mida meil on Euroopale õpetada.

„Mul oli võimalus vestelda paljude inimestega, kes eesseisva eesistumise ajal tegelevad noorsootööga. Esiteks on Eesti kolleegid silmapaistvalt hästi valmistunud. Teiseks panin tähele, et meil on täielik üksteisemõistmine selles osas, mis puudutab Euroopa noorte ootusi ja vajadusi,” rääkis Nymand-Christensen.

„Loodame, et suudame Eesti eesistumise ajal viia koos edasi mitteformaalset õppimist ja kaasamist puudutavat debatti ning pöörata tähelepanu noortele, kes mõnes liikmesriigis võivad olla marginaliseeritud staatuses ja mitte nii heal järjel. Usume, et noorsootöö on üks tähtsamaid viise nende noorteni jõudmisel,” rõhutas Nymand-Christensen.

„Noorsootöö potentsiaali ja tähtsust ei ole minu arvates üheski liikmesriigis piisavalt hinnatud. Saame õppida ka Eestilt, kus on väga tugevad ja edukad noorteni jõudmise traditsioonid. Väga head tööd teevad nii huviringid kui ka noortekeskused.

Noorsootööasutused ja -organisatsioonid on suurepärased kontaktikohad, sest nende abil jõuame noorteni nii, nagu see Brüsselist kunagi võimalik pole. Nende organisatsioonide kaudu saavad noored oma hääle paremini kuuldavaks teha, sest Euroopa Liit tundub neile tõenäoliselt millegi kaugena, kuid noortekeskuses või muus sarnases asutuses käivad nad ju igapäevaselt,” selgitas Nymand-Christensen.

„Euroopa Liidu liikmesmaad saavad jagada üksteisega kogemusi ja muuta valdkondade üldist taset paremaks. Nende päevade jooksul Eestis olen näinud, kui palju on siin kogemusi ja edulugusid, mida Eesti saab teiste liikmesriikidega jagada.

Tahan koos oma kolleegidega nii Euroopa Liidus kui ka Eestis pöörduda noorte poole ja küsida neilt, mida nemad Euroopalt soovivad. Tahame, et nad unustaksid kõik piirangud, kokkulepped, institutsioonid ja seadusandluse ning ütleksid, mida nad soovivad. Nemad elavad tuleviku Euroopas terve oma ülejäänud elu ja Euroopa peab vastama nende ootustele,” kinnitas Nymand-Christensen.