Vana Võrumaa lasteaedade keelepesades räägitakse ühel päeval nädalas ainult võru keeles, selgitab Võru Instituudi keelepesade projektijuht Evely Lindsalu. Keelepesad aitavad hoida võru keelt ja kultuuri ning oluline on, et lastega räägivad võru keeles täiskasvanud. Tihtipeale nad seda muidu ei julgevat.
Miks täiskasvanud ei julge lastega võru keeles kõnelda?
Võib-olla on see vanast ajast jäänud hirm. Mäletan lapsepõlvest, et täiskasvanud suhtlesid näiteks poes omavahel võru keeles, aga lastega võru keeles väga ei räägitud, sest lapsed ei tohtinud võru keeles rääkida koolis ega mujalgi. Osa keelepesa õpetajaid on öelnud, et algul oli neilgi raske lastega võru keeles suhtlema hakata.
Keelepesa eesmärk on hoida kohalikku keelt, kultuuri ja kombeid. Seda saab lasteaia õppekavaga hästi siduda, näiteks rahvuslike tähtpäevadega. Õpetajad kõhklevad esialgu, kas keelepesa programmiga liitudes tuleb teha palju teistmoodi tööd, aga õppekava ja tegevused jäävad ikka samaks. Kõik on lihtsalt värvikam ja õpetajal tuleb võtta julgus rääkida lastega kogu päev võru keeles.
Mida värvikat keelepesa rühma lastele pakutakse?
Keelepesa tegevus ei ole ainult rühmas nelja seina vahel. Sügiseti toimuvad terve võru keele nädala võrukeelsed üritused, kuhu keelepesa rühmad kaasavad kogu lasteaia. Keelepesa tegemistesse kaasatakse ka lapsevanemad ja kogukond. Käiakse külas või kutsutakse külla näiteks jahimehed, vallavanemad või vanavanemad ning räägitakse nendega võru keeles.
Vahva, et keelepesa lapsed saavad palju esinemas käia. Meil on toredad traditsioonilised üritused. Võru Punamütsikese lasteaias peetakse sügiseti võrukeelset laulupäeva, kus keelepesa rühmad esinevad. Hiljuti oli Puiga iga-aastane näitemängupäev, kus esitatakse võrukeelseid näidendeid. Seal osales kaheksa keelepesa rühma. Eelmisel aastal osaleti oma rongkäiguga Põlvas suurel omakultuuri festivalil Uma Pido, teine suur üritus on Mooste folk, kuhu keelepesa rühmade lapsed tegid sel aastal 329 Käokirja meenet.
Muinasjutuvestja Terje Lillmaa käib keelepesa rühmades võrukeelseid muinasjutte rääkimas, käpiknukud loo toetamiseks kaasas. Jutud on valitud vastavalt aastaajale, tähtpäevadele ja õppekavale, näiteks kevade või hingedeaja teemale. Õpetajad seovad külaskäigu õppekavaga ja lapsed joonistavad hiljem kuuldu põhjal pilte.
Keelepesa rühmad saavad käia tasuta vana Võrumaa muuseumi õppetundides, kus on rahvakalendrile vastavad programmid ja tegevused. Lapsed õpivad taas eheda kogemuse ja tegevuse, mitte kuiva jutu kaudu.
Kuidas keelepesad Võrumaal alguse said?
Võru Instituudi juures loodi esimene keelepesa 2009. aastal, kui kümmekond last ühel päeval nädalas võrukeelses päevahoius ehk mängutsõõris käis. Seal räägiti, lauldi, mängiti ja loeti võru keeles. See meeldis lastele ning keelepesa õpetajad hakkasid oma kogemusi jagama teiste lasteaiaõpetajatega.
2011. aastal liitus keelepesa programmiga juba kolm lasteaeda, sellest alates on igal aastal lisandunud uusi rühmasid. Praegu on kaasatud 16 vana Võrumaa lasteaeda, neist kolmes on lausa kaks keelepesa rühma. Lisaks on Haanjas kolm päeva nädalas töötav keelepesa hoiurühm. Kokku tuleb 20 keelepesa rühma.
Kui kergesti võru keelt oskavaid ja julgeid õpetajaid leiab?
Mida aasta edasi, seda enam näevad keelepesa rühma elu kõrvalrühmade õpetajad ja lapsevanemad. Võrukeelsed üritused on huvitavad ning neisse kaasatakse kogu lasteaed ja vanemad. Sealt tekib huvi ja soov liituda, näiteks nii Võru Sõlekese lasteaia kui ka Rõuge lasteaia teise keelepesa rühma puhul.
Me ei pea uusi õpetajaid otsima, nad leiavad ise meie juurde tee. Alguses jälgivad nad keelepesa tegemisi kõrvalt. Meil on õppeaasta jooksul üheksa võru keele õppe koolitust, kuhu keelepesa rühmade õpetajad kutsuvad ka kolleege oma lasteaedadest. Jagame neile tutvumiseks õppematerjale ning nad veenduvad, et keelepesa rühmaga töötada pole raske. Oleme keelepesadena kasvanud suureks ja tugevaks pereks. Õpetajad ütlevad, et keelepesa õpetaja olla on uhke ja hää, sest see on põnev ja avardab silmaringi.
Lasteaedades on keelepesa programmi kaasatud umbes 60 inimest, nende seas direktorid ja muusikaõpetajad. Koolitustel viibib tavaliselt 25–30 inimest. Enamjaolt toimuvad koolitused lasteaedades. Siis näevad kolleegid, kuidas keelepesa rühma ruum on teises lasteaias kujundatud. Seinad räägivad, nagu keelekümbluses ikka.
Milliseid õppematerjale keelepesadele leidub?
Õpetajad koostavad ise õppematerjale ja jagavad neid omavahel. Võru keele koolituspäevad kestavad kuus tundi ning võru keele õppe juurde kuulub õppematerjalide koostamine. Tehakse ise luuletusi, mänge, laule ja tõlgitakse jutte. Aastate jooksul on meil valminud väga mahukas õppematerjalide kogu. Nimetame seda rändraamatukoguks. Seal leidub töölehti, õppemappe eri teemade käsitlemiseks, mänge, laulumapp. Lasteaedades käies laenutame ja jagame õppematerjali. Igas keelepesa rühmas on võrukeelsed raamatud, Tähekesed, töölehed ning luuletuste, laulude ja juttude kogumikud.
Millist tagasisidet lapsevanematelt laekub?
Kui uued keelepesa rühmad sügisel alustavad, kutsutakse meid Triin Toomega kui projektijuhte lastevanemate koosolekule. Selgitame, kuidas keelepesa toimib, ning vastame lastevanemate küsimustele. Üksikutel juhtudel muretsevad vanemad, kas võru keel ei sega kirjakeeleõpet. Praegu on enamikus rühmades võru keel ainult ühel päeval nädalas, selle osa on nii pisike, et ei sega kuidagi.
Mõned lasteaiad teevad lapsevanematele tagasiside saamiseks küsitlusi. Enamik tagasisidet on hea. Praegusel õppeaastal tean ühte vanemat, kes keelepesa päeval last lasteaeda ei too.
Kui palju on kodusid, kus vanemad räägivad lapsega võru keeles?
Selliseid kodusid on tänapäeval päris vähe, kuid lapsed ütlevad, et vanaema või vanaisa räägib võru keeles. Mõnel vanemal on valitud kohad, kus võru keelt kõnelda. Näiteks üks pere räägib võru keelt saunas.
Õpetajatel ja lastel on omanimelised rinnamärgid. Keelepesa päeval panevad nad märgi rinda, mis tähendab, et nüüd räägitakse ainult võru keeles. Kui sel päeval tuleb rühma külaline, ütleb laps talle „tere hummogust”, mitte „tere hommikust”. Kui mina ja Triin rühma tuleme, teavad lapsed, et oleme võru keele tädid, kellega räägitakse ainult võru keelt.
Laps õpib lasteaias võru keelt. Mis saab koolis?
Kurb näide väga tugeva võru keele tasemega lasteaiast: koolis on võru keelt ainult kord nädalas näiteringis ja lapsed unustavad selle ära. Meil on tänavu keelepesades umbes 400 last. Kahju, kui nad koolis enam võru keelt õppida ei saa. Võru keele õppega tegelevad üksikud koolid, see sõltub juhtkonnast.
Kuhu keelepesa programm edasi liigub?
Loomulikult oleks hea meel, kui lasteaedadesse tuleks viiepäevane võrukeelne rühm. Sõmerpalus see kunagi oli, aga kadus, sest sealne lasteaialaste arv vähenes. Samas on meie õpetajatel võru keel juba nii harjumuspärane, et mitmes lasteaias teevad õpetajad nädalapäevast hoolimata tööd võru keeles.
KEELEPESA
Keelepesa on lastehoiurühm, lasteaiarühm või terve lasteaed, mis töötab täielikul keelekümblusmeetodil ja kus kasutatakse lastega suheldes igas olukorras vaid oma maa põlist piirkonnakeelt – vanal Võrumaal võru keelt. Keelepesa eesmärk on tutvustada lastele oma kodukandi põlist keelt, kultuuri ja kombeid ning julgustada täiskasvanuid lastega kodukandi keelt kõnelema ning neile oma kodukandi kultuuri edasi andma.
Allikas: Võru Instituut
KOMMENTAAR
Iga keel rikastab last
Tiina Kala, Võru Sõlekese lasteaia direktor:
Sõlekese lasteaia eripära on avamisest alates rahvuslikkus – toetumine rahvakalendri tähtpäevadele, tavadele, Võrumaale omase rahvakultuuri uurimisele. Seepärast valisime ka 2011. aastal üheks suunaks võru keele õpetamise.
Keelepesapäev tähendab meie lasteaias seda, et õpetajad kõnelevad lastega ühel päeval nädalas kogu päeva vaid oma maa põlist piirkonnakeelt – vanal Võrumaal võru keelt, ning kogu tegevus toimub samuti võru keeles.
Me ei ole teinud lastele võru keele õppimist kohustuseks, aga kui vanematel on soov ja lastel huvi õppida mängu kaudu oma vanavanemate keelt ja kultuuri ning meil on entusiastlikud ja keelt oskavad õpetajad Ülle, Sveta, Maia, Zoja, Eve ja Eha, toetus ja koostöö Võru Instituudiga, siis miks mitte seda kõike ära kasutada. Iga keel ju rikastab last ja lasteaialapsed on uutele teadmistele vastuvõtlikud.
See pole ainult võru keele, vaid ka kultuuri, rahvatraditsioonide ja kommete õpe mängu abil. Me pole suurendanud laste õpikoormust, vaid tegevused ja õppimine käivad sellel päeval mängu kaudu ja keele õpitulemused ei ole kohustuslikud. Selles rühmas on olnud lapsi, kes on vajanud logopeedilist abi, kuid me pole märganud, et võru keele kasutamine ühel päeval nädalas seda abi takistaks.
Oleme saanud vanematelt tagasisidet, et keelepesa rühma lapsed, kes on läinud kooli, kus õpetatakse ka võru keelt, on koolis enesekindlamad ning oma oskuste üle uhked.
Lisa kommentaar