Igaüks meist mäletab lapsepõlves loetud maagilisi lugusid kaugetest maadest ja põnevatest seiklustest. Paljud on muinasjutu eeskujul tahtnud saada lohetaltsutajaks, printsessiks või kohtuda mõne rääkiva loomakesega. Meie mõttemaailma ja väärtushinnanguid mõjutab palju see, mida lugudest teada saame. Kuidas on lood rikkaks saamisega?

Viis teed rikkuseni

Üks võimalus on saada rikkaks valetamise ja varastamisega. Näiteks on hea inspiratsioon kirjandusest Ali Baba ja tema nelikümmend röövlit, kelle teenistus tuli vägivalla kaudu. Enamikule inimestest ei tundu see variant ilmselt väga ahvatlev.

Teine võimalus on olla tark ja nutikas nagu tegelane Rehepapi loost. Eesti lugudes on päris tavaline, et rikkus tuleb õuele mõne triki abil − nutikas talupoeg kavaldab kellegi üle ning sageli jääb rikkusest ilma kuri mõisnik, kes seda üldsegi ei vääri. Äkki jagub rikkust ikka kõikidele?

Kolmas võimalus on võtta abiks veidikene maagiat – näiteks leiame rääkiva kuldkalakese, kes meie soove täidab. Tänapäeva vaste sellele võiks olla lotovõit, mis on küll soove täitva haugi püüdmisest tõenäolisem, aga rikastumise lootuseid sellele siiski ehitada ei saa.

Neljas variant on muinasjuttude klassika – abiellumine! Muidugi on see variant ainult vähestele kättesaadav, sest esiteks tuleb leida endale prints, kellel on vaja parajasti printsessi, ning sageli tuleb enda mitmesuguseid oskusi demonstreerida – et ikka väljavalituks osutuda. Näiteks lohega võidelda, keegi needusest vabastada või käsitööoskustega hiilata.

Viies variant on üldse rahast lahti öelda. Võtta näiteks eeskuju „Vahtramäe Emili” raamatust, kust võib leida soovituse elada säästlikku elu ning hoida raha kokku näiteks kingade pealt – muidu peab teisi iga kümne aasta tagant vahetama. Kui raha kurja juureks kuulutada, siis ei pea selle üle üldse mõtlema!

Kui hakata veidi sügavamalt uurima lugusid, mida loeme, on päris raske leida raha ja rikkuse positiivseid käsitlusi, mis annaksid edasi olulisi eluoskusi. Enamikul tuleb ilmselt meelde Pipi Pikksukk, kellel oli kohvritäis kuldmünte, mida igasuguste asjade peale kulutada, ning Tom Sawyer, kes nutikusega aeda värvides raha teenis, ent sealt edasi läheb keeruliseks.

Tavaliselt on raha hoopis kurja juur. Rikas tegelane on kuri mõisnik, kuri kuninganna või nõid. Kurja peategelase vastukaaluks on loos aga vaene õnnetu talupoeg, kes hoolimata vaesusest on õilis ja aus ning lõpuks leiab oma õnne ja rikkuse kedagi üle kavaldades, kuskilt abi saades, õnneliku juhuse või hoopis maagia abil.

Seetõttu tiksub enamikul inimestest kuklas seos, et rikas ei saa olla aus ja hea. Tikutulega võib taga otsida lugusid, kus keegi saab rikkaks seetõttu, et on aus ja töökas. Rikkus on üldiselt saadud ebaausalt, kellegi teise arvelt ning rikas oma varandust tegelikult ei vääri.

Millest räägitakse?

Kuidas aga oleks, kui meil leiduks lastelugusid, mis annaksid edasi mõnd idufirma edulugu, kus talupoeg Mati mõtleb välja uue võimsa talutööriista ja ehitab üles äriimpeeriumi? Või on rikka mõisniku Hendriku pere näinud aastaid vaeva vilja- ja loomakasvatuse organiseerimisega ja saanud piirkonnas hinnatud ja väärtustatud tööandjaks?

Isegi kui me ei taha eelarvamusi, siis rikkust ja rikkaid inimesi alatasa ühtemoodi kujutades tekib mõttes mingi seos. Selle seose mõju on näha lihtne: pea igale artiklile, kus räägitakse kellegi edust, järgnevad kommentaarid, täis süüdistusi skeemitamises ja petmises. Ühelt poolt reklaamitakse ettevõtlust haridussüsteemis kui olulist eluks vajalikku oskust, teiselt poolt saavad ettevõtjad kurja tagasisidet, et nad elavad teiste arvelt. Ärimeheks-naiseks hakkamist nähakse aga pigem kiire rikastumise skeemina kui tegevusena, mis lisab ühiskonnale väärtust.

Muinasjutulise rikkusega on seega keeruline – lugudes puudutatakse raha teemat vähe ning sageli problemaatilise nurga alt. Head eeskuju lugudest võtta ei saa ning raha ja rikkus jäävad mällu pigem kahtlase maiguga stereotüüpidena.

Kui soovime, et inimesed finantstarkust ja rahateadmisi praegusest rohkem hindaksid, peab algus tulema juba nendest lugudest, mida õhtuti oma lastele loeme või koolis kohustusliku kirjandusena soovitame. Lugudest, mis räägivad rahatarkuse olulisusest, finantsplaneerimise vajalikkusest ja sellest, kuidas ka rikkad inimesed saavad olla ausad ja head.