Teisipäeval, 7. märtsil kell 16 toimub Tartus riigikohtu konverentsisaalis Eesti akadeemilise õigusteaduse seltsi ettekandekoosolek, kus akadeemik Lauri Mälksoo jagab mõtteid rahvusvahelise õiguse tulevikust.

Ajal, mil president Trumpi välispoliitika on alles kuju võtmas, on maailm juba näinud, kuidas Ameerika Ühendriikide uus president murrab oma seisukohtadega tabusid. Rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo: „Näiteks tõstatab teatud islamimaadele kehtestatud ajutine sisserändekeeld küsimuse sellest, kas inimõiguste universaalsuse idee on veel domineeriv või mitte.” Mälksoo hinnangul seisneb Trumpi kõige suurem väljakutse selles, et seni ollakse harjunud läänt lisaks demokraatiale defineerima kui poliitilist ja tsivilisatsioonilist nähtust, kus kehtivad kindlad inimõigused ja austatakse õigusriikluse kontseptsiooni. „Trumpi valimine USA presidendiks vaatamata või siis tänu tema seisukohtadele (näiteks piinamise lubatavuse osas teatud juhtudel) näitab, et rahvademokraatia ja inimõiguste suhe pole alati harmooniline,” rääkis Mälksoo.

Professor Mälksoo näeb USA ja Venemaa puhul olulist ühisosa. „Trump ja Putin lükkavad mõlemad tagasi liberaalsete väärtuste ainuõigsuse ja diktaadi. Rahvusvahelises õiguses võib see viia ÜRO ja multilateraalsete lahenduste edasise nõrgenemiseni ja uut tüüpi jõudude tasakaalu aktsepteerimiseni, kus USA ei tõsta enam esile universaalseid väärtusi ja jätab teistele suurjõududele oma mõjusfääri,” rääkis professor.

Lisaks ettekandele „President Trump ja Venemaa: mõtteid rahvusvahelise õiguse tulevikust” esitleb professor Lauri Mälksoo raamatut „Venemaa käsitused rahvusvahelisest õigusest”. Raamatus uuritakse, milline on rahvusvahelise õiguse ajalugu, teooria ja praktika Venemaal, avades ka Vene Föderatsiooni rolli kaasaaegse rahvusvahelise õiguse arengus.

Ettekandekoosolekul esitletakse Jaan Sootaki koostatud raamatut „Õigus igaühele”, mis pakub ülevaadet Eestis ja Euroopas üldiselt kehtivast õigusest.