Juba kolmandat aastat kogunes Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi pere emakeelepäeval Toomemäele Petersoni kuju juurde, et tervitada eesti esimest luuletajat tema sünni­päeval.  

Laulude, lillede ja kõnedega kogunemisega pandi punkt koolimajas päev otsa väldanud üritustele, mille ettevalmistamisega tehti emakeeleõpetaja Urve Parveotsa sõnul algust juba sügisel.

Eelnes ju õpilaskonverentsi ettekannetele põhjalik uurimistöö. Lisaks Petersonile oli konverentsil vaatluse all teisigi kirjanikke, kes käinud Tartu ülikoolis. Õpilaste ette astusid ka kirjanikud Kristiina Ehin ja Kerttu Rakke. „Emakeelepäeva tähistamine on kasvanud iga aastaga järjest suuremaks, juba valmistume järgmiseks aastaks,” sõnas Parveots. Et kõik täie tähelepanuga kaaslaste ettekandeid jälgiksid, tuleb natuke ka „jõumeetodeid” rakendada. Näiteks peab igaüks pärast oskama vastata viktoriini küsimustele.

Õpilaste ette astunud vastne Tartu linnakirjanik Kristiina Ehin meenutas, kuidas ta ülikooliajal koos sõpradega Petersoni kombel jalgsi Tartust Riiga rändas, ning soovitas noortelgi sama teekonna ette võtta.

Petersoni gümnaasiumi õpilasesinduse esimees Andrus Punt ütles, et emakeelele tuleb mõelda kõik päevad aastas, aga emakeelepäeval veel eri­liselt.

„Terve aasta vältel saame täna seatud sihte ja eesmärke hoida, see on oluline meie väikse keele puhul,” ütles Punt. „Eelmisel aastal otsustasin emakeelepäeval, et kasutan vähem slängi. Olengi nii teinud. Eriti on aga meelde jäänud Paul-Eerik Rummo kolme aasta tagune soovitus emakeelepäeva puhul vähem rääkida üksteisest halvustavalt ja teha nii terve aasta jooksul. Olen püüdnud seda järgida.”