30. märtsil valib Tartu ülikooli valimiskogu järgmiseks viieks aastaks rektori. Kandidaadid, senine rektor professor Volli Kalm ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan ja eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop selgitasid 9. märtsil aulas toimunud väitluskoosolekul oma seisukohti.

Valimiskomisjoni esimees professor Priit Kaasik juhatas väitluskoosoleku sisse, parafraseerides Ekke Moori: „Peremehe vaim läheb talus asjade sisse. Iga ülikooli professor peaks olema valmis kandma rektori rolli ehk peremehe vaimu ja viima seda ülikooli sisse. Ülikoolis on 200 professorit, 1% neist on siin kandidaatidena esindatud. Nad on teeninud usalduse ja avaldanud valmisolekut peremehe vaimu kanda.”

Ametisoleva rektori jutus oligi tunda peremehe vaimu. Kuid tuliseks debatiks, nagu eeldanuks ürituse formaat, siiski ei läinud. Pigem tegid kandidaadid teineteise suunas väikseid ja viisakuse piiresse jäävaid torkeid. Häälekat kaasaelamist ühele või teisele poolele ei olnud ka pealtvaatajate seas, keda ülikooli suurust arvestades oli kogunenud väike hulk, sadakond. Ju eelistas enamik UTTV vahendust.

Sissejuhatuseks tutvustasid kandidaadid oma tähtsamaid seisukohti.

Ise endast

„Meie ülikool kuulub Kesk- ja Ida-Euroopa nelja parima ülikooli sekka. Oleme loonud väga hea platvormi selleks, et kahe-kolme aasta pärast olla – ilma rahvusülikooli mõõdet ohverdamata –Kesk- ja Ida-Euroopa parim ülikool,” ütles Volli Kalm. Ta pani ette leppida kokku näitajad, kuhu soovib TÜ rahvusvahelistumises jõuda ehk kuhu panna piir. Võttes eeskuju sarnastest väikese keelega riikide ülikoolidest, kes edetabelites kõrgel kohal, näeme, et see tase on 20–25% juures. Tudengite puhul eeldab see 4–5-kordset kasvu, akadeemilise personali puhul umbes sama.

„Kui jääme õpetama kõikides vastutusvaldkondades ka eesti keeles, siis see ongi parim viis hoida eesti teaduskeelt elus ja arenevana,” sõnas Kalm.

Margit Sutrop sõnastas kuus sammast ehk suurt asja, mida peaks tegema praegusest teisiti. Tuleb muuta TÜ ühiskonnas nähtavamaks, iga päev väärtustada ja võimendada, mida ülikooli töötajad teevad juba praegu ühiskonna heaks. Tuleb tõstatada uuesti strateegilisi küsimusi, nagu vastutusvaldkondade dubleerimine, Bologna 3+2-mudeli mõistlikkus, tasuta kõrgharidusele ülemineku mõju, õpe avatud ülikoolis jm.

Tõstma peab koostöövõimekust. Liiga palju konkureerimist on nii ülikoolis kui ka Eesti riigis. Välismaal töötavaid õppejõude-teadlasi tuleb kaasata külalisloengute, teadusprojektide, juhendamise kaudu. „Võiksime koos teha TÜ suuremaks, nad võivad aidata meid vaimult suuremaks saada,” ütles Sutrop.

Ülikooli juhtimist tuleb muuta senisest kaasavamaks ja avatumaks. Ülikoolis valitseb mitte rääkimise, vaid kuulamise defitsiit. Sutrop lubas olla kogu ülikooli rektor ja pidada oluliseks, et ülikoolis töötaksid-õpiksid õnnelikud inimesed.

Mitme kuhja vahel

Väitluse juht Priit Kaasik tundis huvi, kuidas on võimalik korraga vastata ühiskonna ootustele kõrghariduse kvaliteedile, omandamise tempole ja hariduse sisule.

Margit Sutropi sõnul tuleb anda lõpetajale kaasa teadmised ja pädevused, millega saaks tööturul hästi hakkama mitte ainult töövõtja, vaid ka ettevõtjana. Need pädevused pole seotud kitsa erialaga. Vaja on töötajaid, kes oleksid loovad, ettevõtlikud, ennastjuhtivad. Ehkki interdistsiplinaarsete kursuste õpetamist toetab kaks meedet, napib koostööd selleks, et üliõpilane saaks võtta kõrvaleriala teisest valdkonnast ja kombineerida.

„Bologna protsess on selle keeruliseks teinud,” osutas Sutrop. „Seda, mida Eesti ühiskond järgmisel perioodil vajab, pole praegu võimalik välja mõelda. Seepärast tuleb anda tudengitele vabadus kombinatsioonideks. Usaldagem nende valikuid.”

Volli Kalmu sõnul on praegused üliõpilased tööturul 40–50 aastat. Me ei oska õpetada isegi seda, mida neil 20 aasta pärast vaja läheb. Seetõttu tuleb õpetada õpioskusi, et nad suudaksid õppida ümber ja oleksid konkurentsvõimelised. Ülikool saab anda praegu teadmiste skeleti ja see võiks tõesti olla laiem, kuid sinna juurde kuulub pakett üldoskusi. „Juba praegu vahetab EL-is töötaja kaheksa korda ametit,” märkis Kalm.

Et saada aimu kandidaatide teadmistest rohujuure tasandil, palus väitluse juht neil kehastuda tudengeiks ja sõnastada põletavaimad probleemid.

Margit Sutrop: „Palju on väikese ainepunktimahuga aineid, mis tähendab, et semestris on kümme ainet. Peaksime liikuma mahukamate ainete poole, et jõuaks rohkem süveneda. Akadeemilise puhkuse ajal võiks olla võimalik teha arvestusi-eksameid.”

Volli Kalm: „Suured probleemid on teises kohas. Magistritasemel kordame liiga palju seda, mida oleme bakalaureuseõppes juba õppinud. Silma hakkab ka kitsidus võtta arvesse muud tarka tegevust, alates välisvahetuses saadud ainepunktidest või VÕTA-ga arvestamisest. Tudengid on soovitanud tõsta nõudmisi ja õppetöö intensiivsust.”

Küsimuste voorus teineteisele suskas Volli Kalm: „Kui teaduskond on sinu arvates koloss, mida on raske juhtida, kuidas sa siis ülikooliga hakkama saad?”

Margit Sutrop torkas vastu, öeldes, et valdkonna juhtimise teeb raskeks ainult see, kui proovid tegelda kaasava juhtimisega. Kui tegelda ainult otsusteni jõudmise ja efektiivsusega, pole raske. „Muide, kõige suurem efektiivsus on kuningal, keisril ja tsaaril, kes ei pea üldse kellegagi konsulteerima. Annad käsu, vaatad, et see jõuab alluvateni,” ütles Sut­rop. „Et edu saavutada, peavad inimesed jagama eesmärke. See ongi raske, nõuab palju kuulamist, läbirääkimist.”

Vähem dubleerimist

Margit Sutropi vastuküsimus Volli Kalmule puudutas ülikoolidele riigi poolt antud ülesannet rääkida läbi vastutusvaldkonnad. Mis suunas võiks kulgeda dubleerimise vältimine?

Volli Kalm meenutas, et TÜ haridustoetus ehk õpperaha on kasvanud viie aastaga 37%. Selle aasta algusest jõustunud rahastamismudel arvestab, kui palju tudengeid õpib kokkulepitud vastutusvaldkondade erialadel.

Humanitaarias on TÜ rääkinud läbi TLÜ-ga, juura puhul TLÜ ja TTÜ-ga. Üritati ka EMÜ-ga kõigis osades läbi rääkida, eriti majanduses, aga kuhugi ei jõutud.

„Võime raisata inimeste aega läbirääkimistele, aga see ei vii tulemusteni, kuni ministeeriumis puudub poliitiline otsus toetada vastutusvaldkondadele kontsentreerumist,” sõnas Kalm. „Humanitaarvaldkonnas oleme sulgenud maalikunsti eriala, see pole meie vastutusvaldkond. Taotleme tehnika ja tehnoloogia kaasvastutust, sellest soovist me ei tagane. Rääkisin sellest ka ministriga.”

Kalmu hinnangul ei peaks liiga palju tegelema sellega, et teistes ülikoolides on TÜ vastutusvaldkondade tudengeid. Pigem on ülikooli roll olla parem, kvaliteetsem, teaduslikus mõttes tugevam.

Endine TÜ rektor, riigikontrolör professor Alar Karis jagas oma tähelepanekuid: enamik tema ametkonna töötajaist on lõpetanud ühe või teise Tallinna ülikooli. Kui neilt küsida, miks nad ei läinud Tartusse, kõlab vastus: Tartus õppimine on kallim ja pole nii suurt võimalust leida õppimise ajal töökohta.

Margit Sutrop möönis, et saaksime palju ära teha selleks, et tudengid saaksid ülikooli ajal paremini hakkama. Kui magistriõppes läheksime üle tsükliõppele, siis saaks õppimise ajal Tallinnas käia tööl. TÜ saaks rääkida kaasa ka hariduse kvaliteedi väärtustamisel. Märksõnad on ka praktika senisest suurem osa ülikoolis ja auditoorse töö lühendamine.

Volli Kalmu sõnul on nelja viimase aasta jooksul vähehaaval suurenenud Tallinna ja Harjumaa tudengite osakaal.

„Järjest rohkem noori tuleb Tartusse keskkonna pärast, seepärast peame nii kesklinnas kui ka tehnoloogialinnakus seda inimsõbralikumaks muutma. Õhkkond toob siia, Mustamäel sellist pole,” sõnas Kalm.

 

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Mida ootab teie valdkond uuelt rektorilt?

 

Äli Leijen, haridusteaduste instituudi juhataja:

Nagu koolides ja laiemaltki, vajab ka kõrghariduses ning Tartu ülikoolis senisest palju enam tähelepanu nüüdisaegne õpikäsitus, mis peaks viima avatuse, kaasava hariduse ja senisest suurema koostööni. Praegu oleme sealmaal, et täpsustame õpikäsituse dimensioone ja hinnatavaid tunnuseid ning valime ja kohandame mõõtvahendeid õpikäsituse nüüdisaegsuse hindamiseks. Seejärel saame hinnata hetkeseisu ja seada sihte. Ülikoolis on töötatud välja hea õpetamise ja hea õppimise tava, kuid nende sihtide saavutamine ja senisest nüüdisaegsema õpikäsituse suunas liikumine on ühed suuremad eesmärgid järgmise viie aasta jooksul, mil uus rektor ametis on. On hea meel tõdeda, et see mõte on mõlema rektorikandidaadi programmis. Haridusteadlased on valmis oma teadmiste ja uuringutega siin kaasa aitama.

Peeter Burk, loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan:

Rektoril tuleb leida lahendused mitmele olulisele probleemile, ennekõike teaduse finantseerimise reformist tulenevale vajadusele muuta baasfinantseerimise jagamise senist korda ülikooli sees nii, et see jõuaks ka teadusgruppideni (praegu kipub see instituutide eelarves lahustuma ja kuluma nn kommunaalkulude katteks). Väga perspektiivikate, äsja doktorikraadi omandanud noorte võimalusi jätkata pärast mõneaastase järeldoktorantuuri läbimist ülikoolis teadlase või õppejõuna tuleb avardada. Kindlasti on oluline tagada ka juba olemasolevate kokkulepete (Delta maja ehitus ja sellele järgnev Liivi tänava õppehoone renoveerimine „rohelistele” bioloogidele) elluviimine.

Margus Lember, meditsiiniteaduste valdkonna dekaan:

Ülikool vajab tasakaalukat ja stabiilset juhtimist. Usaldus saab tugineda senitehtule, valimiste eel siledaid sõnu seada oskavad paljud. Rektoril peab olema akadeemilise kogukonna respekt, nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Rektor peab olema isik, kel on midagi öelda ja kelle seisukohal on kaalu. Rektorilt oodatakse õiglust, omakasu tagaajamise puudumist, lugupidavat suhtumist üliõpilastesse ja kolleegidesse. Eetika peab olema rektorile tähtis nii teoorias kui ka praktikas. Meie kolm soovi rektorile on õppetöö tegelikku kallidust ning töömahtu arvestav rahastamine, teaduse finantseerimise jätkusuutlik tagamine olukorras, kus riiklik rahastussüsteem on pööratud uude turbulentsi. Ja arstiteaduskonda tuleb taas hakata nimetama õige nimega – arstiteaduskond.