Ühel pärastlõunal arutasime, kuidas tänavu rühmas Eestiga seonduvat tutvustada. Soovisime teha midagi ebatraditsioonilist, mitte lihtsalt korrata Eesti sümboolikat. Pidime olema loomingulised, et tegevus oleks 4‒5-aastastele huvitav ja uudne. Ajurünnaku käigus jõudsime otsusele korraldada rühmas presidendivalimised.

Mõtet toetasid Eesti viimatised presidendivalimised, millest sügisel rääkisid ka mõned lapsed. Pärast presidendivalimiste nurjumist küsis näiteks Mirjam enne lõunaunne jäämist, mis nüüd meie riigist saab, kui presidenti ei ole.

Oma rühma presidendivalimise idee tekitas lastes elevust, sest kõlas uhkelt, põnevalt ja uudselt. Päris täpselt ei adutud, mis on valimised ja mida president teeb.

Kuidas presidenti valida?

Näitasime lastele Eesti presidentide pilte ja rääkisime neist. Lapsed arutlesid, mis on presidendi ülesanded. Vaatasime videoklipist, millised ülesanded on Leiutajateküla presidendil Klausil. Pärast seda olid lapsed kindlad, et presidendil peab olema hea süda ning et kõige vahvam oleks olla president Kuu peal ja seal tantsida. Veel saime teada, et president peab olema tark ja oskama mitut keelt, näiteks puude keelt; ta peab tublidele sportlastele auhindu andma, linte läbi lõikama, näiteks porgandipõllu avamisel; võtma vastu külalisi välismaalt (näiteks rändlinde) ja andma neile kingitusi, ning kui keegi on paraja supi kokku keeranud, siis asja korda tegema.

Seejärel selgitasime vabatahtlikkuse alusel välja neli presidendikandidaati. Esimese hooga tahtsid kõik presidendiks saada. Kui arutasime Leiutajateküla presidendi näitel uuesti, mida president tegema peab, jäi alles ainult neli kandidaati.

Presidendikandidaadid valisid oma valimismeeskonnad. Nii moodustusid neljaliikmelised rühmad. Igal meeskonnal oli täiskasvanud abiline, need olid rühma õpetajad Kea ja Elina, õpetaja abi Karin ning praktikant Joy.

Meeskondade ülesanne oli mõelda välja oma kandidaadi valimislubadused ja meisterdada plakat. Juhendaja suunas lapsi mõtlema, miks just nende meeskonna kandidaat peaks valimised võitma.

Kui valimislubadused olemas ja plakatid meisterdatud, jõudis kätte aeg end valimiskampaanias märgatavaks teha ehk lubaduste ja illustratsioonidega postrid seinale riputada. Lapsed uurisid, mida on meeskonniti välja mõeldud, mida lubatud ning kuidas postrid kujundatud. Laste sõnul oli tore plakateid teha ja vaadelda, nende üle arutada ning vanematelegi näidata. Õpetaja arutles iga lapsega, mis on iga kandidaadi kampaania juures kõige meeldivam ning kes võiks saada presidendiks. Laps pidi oma valikut ka põhjendama. Osa lapsi tõi põhjuseks, et kandidaat on ta hea sõber, annab talle oma mänguasju või mängib alati temaga. Õpetaja suunas sel juhul lapsi mõtlema, et valiku peaks tegema selle järgi, mida kandidaat kampaania käigus lubab.

Lapsed tegid valimispäevaks rühmaruumi kaunistusi. Meisterdati suitsupääsukesi, Eesti lippe, Eesti värvides õhupalle ja vimpleid ning vooliti savist rukkililli, millest hiljem tehti magnetid. Magnetitest said meie rühma ordenid, mida president päev enne vabariigi aastapäeva igale lapsele koos õnnitlustega jagas.

President on ülesannete kõrgusel

Valimiste päevaks ehitasime lastega valimisjaoskonna ja valimiskasti. Salajasest hääletusest võtsid osa kõik rühmaliikmed ehk lapsed ja neli täiskasvanut. Iga laps käis üksi jaoskonnas oma häält andmas, kirjutades sedelile oma lemmikkandidaadi nime. See oli lastele põnev ja tekitas neis tähtsa tunde.

Õhtul loeti hääled kokku. Laste hulgast valiti kaks häältelugejat, kes aitasid hääli tahvlile märkida. Õpetaja võttis valimiskastist sedeli, lapsed lugesid sellel seisva nime ette ning häältelugejad tegid tahvlile vastava kandidaadi nime juurde kriipsu. Tragide Kasside rühma presidendivalimised võitis ülekaalukalt Mirjam. Järgnes õnnitlemine ja kätlemine. Vastvalitud president oli väga õnnelik. Tal tekkis otsemaid küsimus, millised kingad ja kleit järgmisel päeval valida. Kohe uuris ta õpetajalt, millal saab valimislubadused täide viia.

Teiste kandidaatide tunded olid erinevad – kes tundis võitja üle heameelt, kellele tuli selgitada, miks tema ei võitnud. Olles õpetajaga selle üle arutlenud ja oma mõtetes selguse leidnud, lubati järgmistel valimistel uuesti kandideerida.

Presidendi töö algas rühma tegevuste valimisega. Näiteks aitas ta valida lauamängupesa tegevuse. President lähenes teemale demokraatlikult ning küsis õpetaja juhendamisel lastelt, mida nad sooviksid ses pesas sel nädalal mängida. Ta valis nädala teemaga seotud tegevuse, mida sooviti kõige rohkem. President jagas soovitusi, mida teha sõbrapäevanädalal. Näiteks korraldati sõbrapäeva õhtul rühmas disko, mis oli üks tema valimislubadusi. Kuna presidendi ülesanne on ka välismaalt tulnud külaliste vastuvõtmineja ärasaatmine ning neile kingituste andmine, saatis president meie Saksamaalt tulnud praktikandi Joy heade sõnadega koduteele. Ta pidas lühikese kõne ja andis Joyle väikese kingituse.

Osa presidendi lubadusi on juba täidetud, ülejäänud ootavad täitmist. Kevadel läheme loodusesse piknikule ja teeme patjades ujumist – rühma tekib suur patjade ja hüppelauaga bassein.

Presidendivalimiste teema oli lastele küll raske, aga meie eesmärk polnudki õpetada neile presidendi ülesanded ja kohustused selgeks, vaid tuua lasteni väike osa demokraatiast. Tahtsime tuua lasteni valimiste protsessi ja õpetada neid selle käigus vaatlema, uurima ja arutlema ning põhjendatud valikuid tegema ja lubadusi täitma. Kindlasti ei oska lapsed nüüd seda kõike, kuid see on algus, et olla tulevikus parem kodanik.