22. märtsil toimub Tallinna tehnikakõrgkoolis veepäev, kus pannakse tallele, et Eesti suurim rikkus on puhas vesi. Eestist on saanud viimase kümne aasta jooksul teravilja eksportiv maa. Kasutame vett põllusaaduste tootmisel ja ekspordime põllusaadusi. Uuringute tulemusel on selgunud, et 1 kg teravilja tootmiseks kulub 2000 l puhast vett, seetõttu saab vilja eksporti nimetada ka vee ekspordiks.

„Viljakas, huumuserikas muld  vähendab üleujutuse ja erosiooni riski, sidudes hektari kohta ligikaudu pooleteise olümpia ujumisbasseini jagu vett. Meie suurim väärtus on puhas põhjavesi, mida kaitseb võimaliku reostuse eest toimekas muld koos sellel kasvava taimega,” tõdes Eesti maaülikooli mullateaduse professor Alar Astover. „Samas on ka Eestis piirkondi, näiteks Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kus muld ja pinnakate on õhuke  ning puhta joogivee säilimiseks tuleb eriti hoolas olla, et väetamine oleks tasakaalustatud ning mulla ja taime vajadusi arvestav,” lisas professor.

Veepäeva avaettekande teeb Tallinna tehnikakõrgkooli professor Viiu Sillaste. Veepäeva diskussiooni avab ettekandega „Puhas vesi on Eesti rikkus” Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Põhjavee seisundist Eestis annab ülevaate hüdroloog Kristiina Kebbinau Eesti geoloogiakeskusest. Veepäeva praktilisema osa viib läbi toiduainete tööstuse tehnoloog Galina Borissova. Degusteerimisel kasutatakse eri joogivesi ning määratakse nende lõhna- ning maitseprofiile.

Veepäeva tähistatakse üle maailma 22. märtsil ja selle eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas. Tõstes inimeste teadlikkust joogivee tähtsusest ja selle mõjust loodusele, aitame toetada inimeste terviseteadlikkust ning suurendada nende kontrolli oma tervise ja valikute üle.  Veepäeval osalemine on tasuta.

Veepäeva korraldab MTÜ Ökokratt.