Eesti puuetega inimeste koja hinnangul on olukord riiklike sotsiaalteenuste ‒ sotsiaalse rehabilitatsiooni,  erihoolekande ning abivahendite ‒ valdkonnas äärmiselt kriitiline. Kui põhiseadus ütleb, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all, siis avalikkuse ette jõudnud probleemid ning reaalne olukord näitavad selgelt, et see nii ei ole.

Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Anneli Habicht: „Järjekorrad sotsiaalsele rehabilitatsioonile ei ole puuetega inimestele ning nende lähedastele jaoks ammu üllatus. Kuid olukord, et vahendid saavad otsa  juba aasta esimestel nädalatel ning ooteaeg venib teadmata kaugusse, pole aktsepteeritav. Tõstatub küsimus, kas riik on raha nii ebaefektiivselt planeerinud oskamatusest või on kokkuhoidu püütud teadlikult rakendada  kõige nõrgemate arvelt?”

„On eriti kriitiline, et pea 800 ootajast on üle 400 puudega lapsed. Puudega laste arengu, tervise ja tulevase töövõime huvides on oluline saada regulaarset teenust kohe abivajaduse ilmnemisel. Aastast rehabilitatsiooniteenuse ooteaega lapseeas ei ole hiljem võimalik kuidagi tagasi teha,” toob Habicht välja.

Ta lisab: „Samasugune segadus valitseb erihoolekande valdkonnas – raha on juba aasta algusest külmutatud, mistõttu üle tuhandepealisest järjekorrast pääseb teenusele vaid siis, kui mõni praegune teenusekasutaja loobub või elust lahkub. See tähendab, et psüühikahäirega ja intellektipuudega täiskasvanute pered on jäetud oma mures üksi  ning pole teada, kas ja millal on võimalik teenusele pääseda.”

„Kui siia lisada meedias kajastatud pettused abivahendite valdkonnas, kasvatab see kõik vaid puuetega inimeste usaldamatust süsteemi heade kavatsuste suhtes,” on Habicht kurb. „Me ei saa rääkida enam, et olukord on murettekitav, vaid olukord on äärmiselt kriitiline. Ootame riigilt kiireid ja selgeid sõnumeid, kuidas ja millal puudused lahendatakse,” ütleb Habicht.