Eesti teadusagentuur korraldas koostöös HTM-i ja EAPS-iga järjekorras 26. kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi.

Tänavu laekus võistlema 34 tööd. Doktoriväitekirju esitati kümme, neist kuus olid mullusest lõikusest, kolm aastast 2015 ja üks kaitsti käesoleva aasta algpäevil. Veel konkureeris seitse ingliskeelset teadusartiklit, 12 magistritööd (neist kaks inglise ja üks vene keeles) ja viis nimetust õppevara. Meenutatagu, et eestikeelsed artiklid, õppevara, pedagoogiline aimekirjandus ning doktoritööd konkureerivad üle aasta.

Doktoritööd

Doktoritöödest kuus laekus Tartu ja neli Tallinna ülikoolist. Kolm väitekirja valmis ainujuhendaja käe all, kuuel tööl oli kaasjuhendaja, sh viiel korral Soome kolleegid kas Turu, Helsingi või Jyväskylä ülikoolist. Üks väitekiri esitati monograafiana, ülejäänud olid artiklipõhised. Kahes töös püriti mudeli loomisele, üks seostas uurimust igapäevase õppega koolis. Kolmes töös keskenduti kõrgkoolile, teemavaldkondadeks õpetajaks koolitumine, kutsealase inglise keele õpe ja doktoriõpe. Kahes töös kasutati kvalitatiivset lähenemist, ülejäänud uurimused kombineerisid nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse uurimismetodoloogia elemente. Parimaks tunnistatud Anna-Liisa Jõgi (juhendajad prof Eve Kikas, TLÜ, ja Marja-Kristiina Lerkkanen Jyväskyläst) väitekirjast „Motivatsiooni roll algklassi õpilaste matemaatikateadmiste arengus” (esitan ingliskeelsed pealkirjad siin ja edaspidi tõlkes) saime veel kord kinnitust, et teadmised seostuvad motiveerituse ja püsivusega, seekord matemaatika näitel. Kes oskab, sel püsib huvi ja ta ei keskendu ebaedu vältimisele. Kes ei oska ja on vähem võimekas, püüab vältida ebaedu ning kujundamist vajavad nii tema kognitiivsed võimed, eneseregulatsioon kui ka õpimotivatsioon. Teise auhinna pälvinud Ülle Sääliku väitekirja „Õpilaste lugemistulemuste selgitamine: metakognitiivsed õpistrateegiad on olulised, õpilase tulemused sõltuvad koolist” juhendasid prof emer Jaan Mikk (TÜ) ja Jouni Välijärvi Jyväskyläst. Kuue Balti ja Põhjala riigi PISA 2009 tulemuste analüüsist selgus metakognitiivsete oskuste olulisus lugemisel; need oskused – teadmine iseenese kognitiivsest talitlusest, selle jälgimine ja tagasisidestamine – on arendatavad.

Teadusartiklid

Teadusartiklite edetabelit koostada pole kerge, nende kvaliteedi tagab rahvusvaheliste teadusajakirjade eelretsenseerimise kadalipp. Tõsi, mõnda väljaandesse pääseb aeganõudvamalt, kui üldse, läbivaks eelduseks tipptasemel korraldatud uurimus ja väga korralik vormistus. Võistlema esitati seekord võrdselt kolm artiklit Tallinnast ja Tartust, lisaks üks, mille autoreid leiab mõlemast nimetatud ülikoolist. Esimese auhinna pälvisid Katrin Mägi, Maire Männamaa ja Eve Kikas artikliga „Eneseregulatsiooni profiilid algklassides: seosed arvutus- ja lugemisoskustega”, avaldatud ajakirjas Learning and Individual Differences. Üle 700 õpilase haaranud indiviidikesksest pikiuurimusest selgus, et eneseregulatsiooni kõrgema kognitiivse aspektiga kaasneb enamasti, kuid mitte alati eneseregulatsiooni kõrgem käitumuslik aspekt, ja vastupidi, madalama kognitiivse aspektiga ka madalam käitumuslik aspekt. Lisaks selgus, et eneseregulatsiooni kognitiivse ja käitumusliku aspekti seosed võivad erineda indiviiditi ning muutuda ajas. Eneseregulatsiooni vajakutel on selge negatiivne mõju. Praktikas tuleb mõnelegi eneseregulatsiooni kõrge kognitiivse aspektiga õpilasele eraldi õpetada käitumuslikke eneseregulatsioonioskusi. II auhinna pälvis Inge Timoštšuki, Eve Kikase ja Mai Normaku artikkel „Õpetajaks koolitujate emotsionaalsed õppekogemused seoses erinevate õppemeetoditega”, mis ilmus ajakirjas Educational Studies. Tööst selgus, et üliõpilased, kes kasutasid teistega võrreldes rohkem õpilaskeskseid meetodeid, tunnevad õpetades teistest positiivsemaid emotsioone. Positiivsete emotsioonide osakaalu tõstab varasem õpetamiskogemus. Järeldatakse, et õpilaskesksete õpetamismeetodite kasutamine võimaldab tulla praktikal paremini toime ja positiivsete emotsioonide osakaal suureneb koos õpetajameisterlikkusega

Magistritööd

TLÜ-st esitasid autorid (küllap) eduka kaitsmise taustal seitse magistritööd, TÜ-st kolm, lisaks üks TÜ Narva kolledžist ja üks Kaitsevägede Ühendatud Õppeasutusest. Esimese auhinna väärilist, endast tulevastele põlvedele täiuslikku malli kujutavat tööd seekord ei leidunud. Kasutati erinevaid uurimismetoodikaid, nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset lähenemist. Tööd haarasid koolieelset ja kooliiga, mitu tööd seostus võõrkeele- ja matemaatikaõppega. Auhinnaga pärjatud tööde autorid on Allar Eesmaa (juh Svetlana Ganina ja Rene Lepik) ja Romil Rõbtšenkov (juh Hans Põldoja ja Mart Laanpere). Allar Eesmaa arendas Kaitsevägede Ühendatud Õppeasutuses välja automaatrelva baasõppe ainekava, Romil Rõbtšenkov TLÜ-s digi-õpistsenaariumide vahendi LePlanner prototüübi. Automaatrelva baasõppe alane töö ühelt poolt juurutab armees õppekavaarendust, teisalt tagab Scouts-pataljoni kapteni mitmeaastane katseküllane arendus ühtse heal tasemel laskerelvade-väljaõppe mitmele tuhandele ajateenijale ja kaitseliitlasele. LePlanneri abil trialoogilise lähenemise vahendusel osalusdisainitud õpistsenaariumite arendusvahendi prototüüp annab lootust, et õpetajad saavad oma arendustöö vilju omavahel veebis jagades säästa vaeva ja saada paremaid tulemusi.

Hindamiskomisjoni soovitus tulevastele magistrandidele: rohkem ökonoomsust (loe: vähem lohisevaid lehekülgi ja kordusi). Nii magistri- kui doktoritöödele tuleb kasuks selgem pedagoogilis-metoodiline väljund.

Didaktilis-metoodilised

Viie konkursile esitatud didaktilis-metoodilise töö või õpiku seas leidus üks ülesandekogumik I kooliastmele, kaks gümnaasiumi õppekomplekti, sh üks neist elektroonne, üks kõrgkooliõpik-käsiraamat ja üks käsiraamat. Komisjonil oli hea meel tunnustada parimaid kahe esimese auhinnaga. Mõlemad esile tõstetud rohkete autoritega teosed täidavad olulise pikaaegse erialakirjanduse tühimiku.

Esiteks prof Eve Kikase toimetatud autorite kollektiivi Eve Männamaa, Piret Soodla, prof Aaro Toomela, Mari-Liis Kaldoja, Anna-Liisa Jõgi ja Anu Palu käsiraamat „Koolipsühholoogide hindamisvahendite komplekt. Manuaal”. Nüüd leiame koolipsühholoogide riistakuurist, täpsemalt küll Innove hindamiskeskkonnast normeeritud hindamisvahendid erivajaduste sõeluuringuteks, eristamiseks ja kirjeldamiseks kooli astumisest põhikooli lõpuni. Tulemuseni viinud protsessi kajastatakse aadressil http://koolipsyhholoogid.ee/testiprojekt.

Teine õppevarana kõrgelt auhinnatud töö on käsiraamatuna vormistatud ja kasutatav kõrgkooliõpik, Marika Padriku ja Merit Hallapi toimetatud „Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia”, autoriteks lisaks toimetajatele Signe Raudik, Riin Naestema, Helena Oselin, Maret Jahu, Aaro Nursi, Jaana Koplimäe, Ulvi Raidla, Inge Brin, Anne Uriko ja Birgit Kaasik. 13 peatükis käsitletakse kõiki peamisi kõne- ja keelepuudeid ning neelamishäireid kohalikus tõenduspõhises praktikas tänapäevase teooria taustal.