Alavere Mõmmila lasteaed tähistas märtsis oma 50. sünnipäeva ning sellega seoses avasime näituse, mis kajastas endisi aegu lasteaias. Näitusel väljapandud vanad mänguasjad, meditsiinivahendid, riided, dokumendid ja muud esemed on kõik leitud lasteaia kappidest.

Praegusel ajal lasteaias lastele enam arstirohtu ei anta ega süsti ei tehta. Vanasti tegi lasteaia meditsiiniõde süsti klaasist süstalde ja korduvkasutatavate nõeltega, mida ta desinfitseerimiseks keetis. Ravimite andmise kohta peeti täpset arvestust, mis tähendati üles vihikusse. Samuti pandi aeg-ajalt rühmaruumis põlema kvartslamp ning laste jaoks olid selleks puhuks olemas mustad prillid, et nende silmi mitte kahjustada. Kui toimusid tsiviilkaitseõppused, haarasid lasteaiatöötajad kapist gaasimaskid, sanitaarpaunad ning kanderaami ja osalesid õppustel.

Mänguasjad olid vanasti hoopis teistsugused kui tänapäeval. Poisid mängisid plekist autodega ja tüdrukud nukkudega, mis pidasid kauem vastu kui praegusel ajal.

Lasteaednikud kandsid sel ajal lasteaias kitleid, mis oli kohustuslik vormirõivas. Miskipärast on Alavere lasteaias alles ka terve suur kastitäis täiesti uusi hinnasiltidega laste riideid Nõukogude ajast: mängupükse, põllesid, kleidikesi.

Põnevaid leide tuli välja dokumentide hulgast. Näiteks leidsime plakati, kus soovitati hoida lapsi marutaudi nakatumast. Kroonikast oli huvitav lugeda, kuidas lapsi kasvatati – õppeaasta eesmärkideks olid internatsionaalne kasvatus ja töökasvatus. Palju on säilinud materjali endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide ja Lenini kohta.

Kroonikast saime teada, et oli aegu, mil lasteaed kasvatas endale ise juurvilja ning kõigil töötajatel oli kohustus käia peenraid rohimas. Kartul võeti üles lastevanemate abiga ning osa saagist müüdi sularaha eest, millega osteti lasteaiale vajalikke asju ja õppevahendeid.

Palju mänguasju valmistasid lasteaia töötajad ja lapsevanemad ise, toimusid lausa konkursid, kus kohalik kolhoos pani välja rahapreemia.

Näitus tekitas lapsevanemates ja teistes huvilistes palju elevust ja äratundmisrõõmu. Täiskasvanud meenutasid oma lasteaiaaega ning lapsed said näha, kuidas nägid asjad välja siis, kui nende emad-isad lasteaias käisid.