6.–8. aprillini toimub TÜ Narva kolledžis viies Mikael Agricola päeva konverents, kus seminari, plenaarettekannete ja arutelude käigus pööratakse kõrgendatud tähelepanu soome-ugri keelte ajaloole ja väljavaadetele.

Szilard Tothi kui soome keele päeva korraldustoimkonna esimehe sõnul on Eesti jaoks soome keele ehk Mikael Agricola päeva tähistamine oluline, kuna Soome on olnud aastasadade jooksul Eestile eeskujuks. „Ka tänapäevase eesti ortograafia eeskujuks on soome ortograafia, eepose “Kalevipoeg” eeskujuks aga soomlaste “Kalevala”. Narva piirkonda on samuti aastasadade jooksul tugevasti mõjutanud soome keel. Ühelt poolt on kirderannikumurret mõjutanud soome keel üle Soome lahe, teisalt jookseb kunagiste ingerisoome murrete läänepiir vahetult Narva idakülje all. Seega on paljud narvakad ingerisoome päritolu, millele viitavad linnas hulgaliselt esinevad soomepärased perekonnanimed,“ rääkis Toth.

Soome keel on Narvas praktiliselt hääbunud, kuid kaks korda kuus toimub soomekeelne luterlik jumalateenistus, mis on vähestele soome keelt oskavatele narvakatele ainuke emakeele harjutamise võimalus.

Tänavune konverents on pühendatud Soome Vabariigi juubeliaastale ja hiljuti lahkunud läti keeleteadlase, Ojārs Bušsi (1944–2017) mälestusele, kes oli läänemeresoome-läti keelekontaktide uurija. Konverentsil on kavas 40 suulist ettekannet. Töötab stendiettekannete sektsioon ja sugestopeedia töötuba. Saabumas on permikomi päritolu kunstnik Viktor Fedossejev, kes juhib soome-ugri keraamikatöötuba. 6. aprillil esineb Narva ingerisoome koor Iloiset ystävät. Õhtu külalisena tutvustab Tartu muusik Tõnu Vorms arhailisi puhkpille. 7. aprillil kõlab Eesti rahvusmeeskoori kontsert.

Soome keele päeva peetakse traditsiooniliselt esimese soomekeelse raamatu autori ning uue testamendi tõlkija Mikael Agricola surmapäeval, 9. aprillil. See  on ühtlasi ka soome rahvaluulekoguja ja maailmakuulsa eepose „Kalevala” koostaja Elias Lönnroti (1802-1884) sünniaastapäev.
Üritusele oodatakse muuhulgas osalejaid Tartust, Tallinnast, Võrust, Riiast, Berliinist, Helsingist, Joensuust, Moskvast, Peterburist, Petroskoist, Ižkarist ja Hantõ-Mansiiskist.

Ürituse päevakava on leitav Eesti Keele Instituudi koduleheküljelt.

Konverentsi töökeeled on eesti, soome, vene ja inglise . Osalemine on tasuta.