Koenigsegg Revera Genfi autonäitusel (2016). <br>See luksuslik sportauto võib arendada kiirust üle 440 kilomeetri tunnis. Foto: Norbert Aepli

100 sammu inseneerias EV 100. sünnipäeva auks

Koenigsegg Revera Genfi autonäitusel (2016). <br>See luksuslik sportauto võib arendada kiirust üle 440 kilomeetri tunnis. Foto: Norbert Aepli
5 minutit
67 vaatamist

 

Inseneri elukutse populaarsus ei kasva iseenesest, seda tuleb populariseerida.

Programmiga „100 sammu inseneerias” tähistab Tallinna tehnikakõrgkool Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Inseneri elukutset populariseeriva ettevõtmise käigus kutsutakse üldharidus- ja kutsekooliõpilasi tehnikakõrgkooli laboritesse ja töötubadesse. Oleme vastu võtnud igas vanuses õpilasi, 1.–12. klassini. Meie koolis toimuvad inseneeria töötoad on kõigile kooliõpilastele tasuta. Tehnikakõrgkooli on praeguseks külastanud peaaegu 1600 õpilast ja nendega on tehtud 60 sammu inseneerias.

Goldbergi masinate võistlus

Kuid Tallinna tehnikakõrgkool korraldab insenerierialade propageerimise üritusi ka väljaspool oma maja. Nii kutsusime möödunud aastal 7.–12. klassi õpilasi osalema Goldbergi masina ehitamise võistlusel. Need masinad kujutavad endast mehaanilisi seadeldisi, mis töötavad doominoefekti põhimõttel. Õpilased ehitasid need valmis oma koolis. Igal masinal pidi olema vähemalt kümme elementi ja see pidi töötama vähemalt pool minutit. Võistluse ja ka programmi „100 sammu inseneerias” patroon oli Frida Laigu, võistluse „Rakett 69” võitja. Frida on hea eeskuju tüdrukutele, kes asjata pelgavad inseneri elukutset, mis on väga põnev ja maailma muutev elukutse.

Kehra kooli meeskonna ehitatud Goldbergi masin. Foto: Tallinna Tehnikakõrgkool

Möödunud aasta 4. novembril panid õpilased oma Goldbergi masinad üles Tallinna Kultuurikatlas. Võistluse võitis Kehra gümnaasiumi võistkond. Auhinnaks oli neile reis Lõuna-Rootsi Koenig­seggi autotehasesse. Ja teine suurepärane uudis: Kehra gümnaasiumis loodi pärast nende võistkonna võitu praktilise inseneeria valikaine.

Kehra võistkond meenutab: „Masinat ehitada oli huvitav ja lõbus. Ehitamiseks kulus meil kogu koolivaheaeg ehk üks nädal. Sellest hoolimata tegime kõike rõõmuga. Preemiareisist saime teada alles pärast võitu. See oli suur üllatus. Kodus hakkasime uurima Koenigseggi kohta ja ootasime suure huviga reisi. Lootsime kohata ka Christian Koenigseggi ennast.”

Reis Koenigseggi tehasesse

Christian Erland Harald von Koenig­segg unistas juba viieaastaselt sportautode konstrueerimisest, sest oli multifilmist näinud, kuidas seda tehakse. Kuueaastaselt sai ta esimest korda elus juhtida kartautot ja peab seda oma elu kõige ilusamaks päevaks. Vanemaks saades tuunis ta mopeede, saavutades sellel alal tuntuse, ning 22-aastaselt disainis oma esimese võidusõiduauto projekti. Tänapäeval toodab tema firma supervõimsaid ja luksuslikke sport­autosid, mille kiirus ulatub kuni 440 km/h.

Autotehas külastuse tipphetk oli muidugi Kehra kooli õpilaste kohtumine Christian von Koenigseggiga. Tehase tegevjuhina on ta iga päev tööl kohal, erandiks vaid aeg, mil toimuvad autonäitused ja klientidega kohtumised. Kohtumisel rääkisime Christian von Koenigseggile oma insenerikutse propageerimise programmist „100 sammu inseneerias”, Goldbergi masina ehitamise võistlusest, tutvustasime talle Frida Laigut ning Kehra gümnaasiumi võistkonna liikmeid Erik Vornat, Albert Sikku, Renet Roosit ja juhendaja Toomas Tannet.

Oli huvitav teada saada, et Koenigseg­gi tehases töötab kuus eestlast: neli inseneri ja kaks sadulseppa. Kõige kauem on tehases töötanud sadulsepp Imre, kellel täitub seal juba viies tööaasta. Saime teada ka huvitava fakti, et tehases on valmimas auto, mille põhivärvid on sinine, must ja valge. Just seda värvi materjalist tuleb kahe eestlasest sadulsepa käe alt uue sportauto luksuslik polsterdus.

Koenigseggi autode tehnilised uuendused panevad asjatundjad õhku ahmima. Tulevikus võib nendest saada norm aga tavalistegi autode juures. Uuendusi aitavad välja mõelda ja ellu viia ka Tallinna tehnikakõrgkooli vilistlased.

Mis ootab ees?

3. novembril toimub Tallinna tehnikakõrgkoolis teine Goldbergi masina ehitamise võistlus ja inseneeria karjääripäev. Osaleda saavad 7.–12. klassi õpilased. Võistluse võitjaid ootab ees taas reis Koenigseggi autotehasesse.

Huvilistel tasub kiirustada, sest osalema pääseb ainult kaheksa kuueliikmelist võistkonda. Võistlusele registreerimiseks tuleb pöörduda Tallinna tehnikakõrgkooli: Anneli Ramjalg, anneli@tktk.ee.

25. veebruaril 2018 on plaanis korraldada Tallinna lauluväljakul tehnoloogia kasvatuse liidu eestvedamisel saja Goldbergi masina ehitamine ja koostöö. Sellegagi tähistatakse Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva.

 


Vaata ka:

 


2. Goldbergi masina ehitamise võistluse reeglid

  • Osaleda saab kaheksa võistkonda (registreeruda saab 1. oktoobrini: Anneli Ramjalg, anneli@tktk.ee).
  • Võistkonna maksimaalne suurus on viis liiget + juhendaja (7.–12. klassi õpilastele).
  • Masin peab mahtuma vineeralusega alale 1250 x 2500 mm.
  • Masina kõrgus ei tohi olla üle 3 meetri.
  • Masin peab töötama 30 sekundit. (Võidab kõige täpsem masin. Kui aeg on üle 3 minuti, ei lähe katse arvesse). Masinatele on kaks katset, töötsükli keskel ei tohi masinat puutuda. Kui midagi ei tööta, on kahe katse vahel võimalik seda parandada.
  • Minimaalne elementide arv on 10.
  • Masina start peab olema mehaaniline, ei tohi kasutada programmeeritud elemente, mis alustavad tööd stardihetkel.
  • Masina lõpuelemendi valmistab Tallinna tehnikakõrgkool, viimase elemendi küljest tõuseb üles heeliumiga täidetud õhupall.
  • Masinad ehitatakse valmis võistkonna oma koolis.
  • Masinaid hakatakse üles panema Tallinna tehnikakõrgkoolis 3. novembril kell 10.30 (Pärnu mnt 62).
  • Võistluskatsed algavad kell 14.

Masina vineerist aluse Tallinna tehnikakõrgkoolis valmistab ette võistluse korraldaja.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Koolijuht Ott Pärna: „Rakenduslik keskharidus peab muutuma teadlikuks ja popiks valikuks“

„Üks suurimaid väljakutseid seoses tööturu ja tehnoloogia arenguga on reaalainete…

9 minutit

Kaks kooli, üks missioon: kuidas sünnib Tallinna uus rakenduslik kolledž?

„Usun, et loodava kolledži suurim tugevus on võimalus võtta parim kummastki koolist ja…

9 minutit

Pealinna kutseharidus koondub tööjõuturu vajaduste kohaselt

„Tallinna praegune kutseõppeasutuste võrk muutub reformi tulemusel tõhusamaks, erialade dubleerimine kaotatakse ning paraneb ressursside kasutamine,“…

14 minutit
1 kommentaar
Õpetajate Leht