4. mail toimus Tallinnas Eesti lasteaednike liidu esindajate kohtumine Soome lasteaiaõpetajate liidu esindajatega. Kohtumisel osalesid Soome poolt liidu esimees Anitta Pakanen, õpetajate ametiühingujuht Harri Myllynen ja sekretär Jaana Lahdenperä-Laine. Eestit esindasid Eesti lasteaednike liidu juhatuse esimees Liili Pille, juhatuse liikmed Evelin Sarapuu ja Kätlin Kaljas, volikogu liige Eda-Mai Tammiste ning lasteaiaõpetajate esindaja Eesti haridustöötajate liidu juhatuses ning ELAL-i liige Reet Lepp.

Alushariduse hetkeolukorrast Soomes

Soome lasteaiaõpetajate liidu esindajad rääkisid alushariduse olukorrast Soomes.

Soome alusharidus, mis varem oli sotsiaalministeeriumi alluvuses, tegutseb nüüd haridus- ja kultuuriministeeriumi alluvuses. Alates 2015. aasta augustist kehtib Soomes uus alushariduse seadus. Sellega seoses on toimunud mitmeid muudatusi, sh suurendatud laste arvu rühmas. Seadusemuudatustega on pööratud suurt tähelepanu alushariduse arendustegevusele, milleks on eraldatud ka riigi toetus.

Madalseisu tõttu majanduses on riigis pikka aega rakendatud kokkuhoiupoliitikat, mis nüüd on hakanud muutuma. Säästurežiim on alushariduse kvaliteeti Soomes alla viinud. Seda kinnitavad mitmed uuringud. Soomes on viis ülikooli, kus valmistatakse ette lasteaiaõpetajaid ja tehakse aktiivselt alusharidust puudutavaid uuringuid. Soomes on tehtud alushariduse uuringuid väga palju, mille alusel on pilt alushariduses üsna selge.

Igasse rühma kaks kõrgharidusega õpetajat

1990. aastatel hägustusid Soomes lasteasutuste personali ametiülesanded, st kadusid õpetajate konkreetsed ülesanded (kõik töötajad pidid tegema kõike). Nüüd on tuldud tagasi selle juurde, et on selgelt määratletud õpetajate professionaalsed oskused ja ülesanded. Mitu seadusemuudatust on veel ees.

Vastupidiselt Eestile, kus õpetajaid ei jätku ja kaotatakse kõrgharidusega õpetajate ametikohti, minnes tihti põhjendamatult üle ühe õpetaja ja õpetajaid abistavate töötajatega töökorraldusele, on Soomes jõutud olukorrani, kus hakatakse taastama majandussurutise-eelset olukorda. Luuakse juurde õpetajate ametikohti, et igas rühmas töötaks kaks kõrgharidusega õpetajat, tagamaks alushariduse jätkuvat kvaliteeti.

Soomeski töötatakse selle nimel, et alushariduse õpetajate palgatase ühtlustada kooliõpetajate omaga.

Seni töötab Soome lasteaedades palju sotsionoomi ettevalmistusega töötajaid. Nende ettevalmistust ja kvalifikatsiooni ei saa võrrelda kõrgharidusega õpetaja ettevalmistuse, teadmiste ja oskustega.

Suund on sellele, et vähemalt kolmandast eluaastast alates tegeleks lastega rühmas kaks õpetajat. See esitab nõudeid õppekavadele. Detsembris allkirjastati dokument, mis määratleb õppekava koostamise ja järgimise nõude koolieelsetes lasteasutustes. Varem oli õppekava koostamine Soome lasteaedades soovituslik. Alates augustist tuleb koostada igale lapsele individuaalne arenduskava. Nõuded õppekavale peaksid tagama alushariduse järjepideva kvaliteedi ning ühtlustama alushariduse taset.

Võetud suundade elluviimiseks on vaja piisavas koguses professionaalse ettevalmistusega personali, mis omakorda nõuab alushariduses kõrgharidusega õpetajate arvu suurendamist.

Alusharidust tuleb rohkem väärtustada

Alushariduse väärtustamine on olnud Soomes üks valupunkte. Selle muutmise nimel tehakse palju tööd. Toodud näited ilmestavad alushariduse suuremat väärtustamise tendentsi Soomes.

Soome hariduse otsustavatel positsioonidel olevad spetsialistid, ülikoolide õppejõud, gümnaasiumide ja põhikoolide õpetajad, on jõudnud arusaamisele, et lapse tulemuslik hakkamasaamine koolis sõltub alushariduse kvaliteedist. Järgmiste haridustasemete õpetajad ei saa töötada tulemuslikult, kui lasteaias pole olnud head õpetajat.

Praegu toimub Soomes ka sotsiaal- ja tervishoiureform, millega soovitakse suurendada kohaliku omavalitsuse kohustusi ja otsustamisõigust. Nii nagu Eestis, on ka Soomes alusharidusasutused antud kohaliku omavalitsuse haldusesse. Soome lasteaiaõpetajatele ei kehti haridustöötajate kollektiivlepingud – Soome lasteaiaõpetajate liit soovib seda muuta.

Soome lasteaednike tugev kutseliit

Erinevalt Eestist, kus õpetajad jagunevad ametiühingu ja kutseliitude vahel, on Soome õpetajate ühendusel nii ametiühingu kui ka kutseliidu roll.

Soomes on liidu tugevus ennekõike suur liikmete arv ja kauaaegsed kogemused. Pea kõik lasteaiaõpetajad on lasteaiaõpetajate liidu liikmed ja osalevad kutseliidu töös. Ühingu liikmemaks on 1,3 % palgatulust.

Liidul on bürooruumid ja palgalised põhitöötajad. Volikogus on 45 liiget. Lasteaiaõpetajate liidu volikogu liikmed valitakse neljaks aastaks ja volikogu kohtub kaks korda aastas. Tegutsetakse neljaks aastaks koostatud tegevuskava alusel, millest saab suunised juhatus ja millest tulenevalt on koostatud aastaplaanid. Õpetajate seisukohad jõuavad liiduni volikogu esindajate kaudu.

Soome lasteaiaõpetajate liidu liikmed on ühtlasi Soome õpetajate ametiühingu liikmed. Ametiühingu kaudu saavad töötajad abi juristilt, töö kaotuse korral on võimalus saada toetust. Lisaks kehtib liikmetele kindlustus, mis katab ravikulud õnnetusjuhtumite korral.

Lasteaiaõpetajate liidul on Soomes oma üleriigiline ajaleht, mis ilmub viis korda aastas ja mille saavad liikmed tasuta. Toimuvad üritused liikmetele, alushariduse päevad. Üle aasta toimuvad üleriigilised lasteaiaõpetajate liidupäevad umbes 1000–1500 inimesele. Sel aastal toimuvad need septembri lõpus Oulus ja sinna on oodatud ka Eesti kolleegid.

Eesti ja Soome koostöö jätkub

Kahe naaberriigi lasteaednike kohtumise eesmärk oli lisaks info vahetamisele ka edasise koostöö süvendamine/kavandamine. Arutleti kahe riigi alushariduse suundade erinevuste ja sarnasuste üle. Kohtumisel osalejatel oli võimalus saada vastused oma küsimustele ning lõpuks lepiti kokku kahe liidu koostöökohad.

• Kahe organisatsiooni koostöös ühine arendustöö.
• Ühised konverentsid, koolitused ja õppepäevad.
• Kahe organisatsiooni koostöös õpetajate vahetused.
• Eri piirkondade vahelise koostöö arendamine.

Kohtumine Soome lasteaiaõpetajate liidu esindajatega oli huvitav ja informatiivne. On hea meel tõdeda, et nii Eestis kui ka Soomes on alushariduse suund toetada ja säilitada laste hariduse kvaliteeti.