Teisipäeval oli meil selline tund, kus esimeste ja viiendate klasside õpilased olid pinginaabrid. Üheskoos kirjutasid nad kirja järgmisel õppeaastal kooli tulevatele esimese klassi õpilastele ehk kirja tulevikku. Laps, kes kirja saab, taipab kohe, et meie koolis ootavad teda ees sõbrad.

30. mail on meil lastevanemate ümarlaud, kus arutame ühiselt meie kooli tulevikuplaane. Fookuses on HITSA tulevikuõpetaja koolitus, VOSK nõuetele vastav võrgulahendus, konstruktivistliku õpikäsituse rakendamine, digi­taristu ja digipädevused.

Sel kevadel käivitasime Toomkooli televisiooni – kuuenda klassi tüdrukud hakkasid tegema videoprojekte. Esimese aktsioonina küsisid nad videokaamera ees väga erinevatelt inimestelt, missuguseid rakendusi need oma nutitelefonides kasutavad. Toomkooli eripära on, et siin tehakse uusi digi- ja videoasju, kuid samal ajal õpitakse ka kõige vanemaid asju. Näiteks tehti raadiosaade Vana-Kreeka ajaloo suurkujudest ja näitemäng Vana-Rooma luuletajate elust ning igal nädalal õpitakse ladinakeelseid mõtteterasid ja arutletakse nende üle.

Raamatute lugemine on meil üks vana ja populaarne asi. Esimeses klassis saavad lapsed iga loetud raamatu kohta peetud ettekande eest templi. Mõni laps üritab igal reedel ettekannet teha, et templeid juurde saada, ja enamik õpilasi teab peast, mitu raamatut tal loetud on.

Selle kevade üks tore ettevõtmine oli veel emakeeleõpetaja Reet Klettenbergi veetud õpetajate projekt „Liikudes kevadesse”. Õpetajad märkisid tabelisse, kui palju nad sel kevadel liiguvad. Kes jooksis, kes uisutas, kõndis, tegi rahvatantsu, sõitis jalgrattaga. Ligi pooled õpetajad lõid kaasa ja kolme parema hulka oli päris raske pääseda, sest mõni õpetaja kõndis päevas üle kahe tunni – tuli jalgsi tööle ja läks jalgsi ka koju.