Tänavu septembrist saavad omavalitsused riigilt täiendavat toetust noorte huvihariduse ja -tegevuse korraldamiseks, linnadel ja valdadel on nüüd veebis võimalik tutvuda neile kavandatavate toetussummadega, et oma tegevust paremini planeerida.

Tänavu on noorte huvitegevuse ja -hariduse täiendavaks toetamiseks riigieelarves ette nähtud 6 miljonit eurot, alates 2018. aastast tõuseb toetussumma 15 miljoni euroni aastas.

Minister Mailis Reps rõhutas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. „Kuidas täpsemalt omavalitsused riigi lisatoetust kasutavad, sõltub iga valla ja linna olukorrast ja otsusest ning noorte vajadustest ja soovidest,” sõnas Reps. „Riik on seadnud eesmärgiks parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust – et huvitegevusele oleks juurdepääs suuremal hulgal noortel ja valikuvõimalused maapiirkondades laialdasemad. Omavalitsustel tuleb pakkuda noortele huviharidust ja -tegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.”

Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel on võetud aluseks sellised komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7–19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.

Uue toetussüsteemi rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused võttis riigikogu vastu aprillis. Järgmise sammuna muudetakse nüüd määrust, mille alusel eraldatakse omavalitsustele toetusfondi raha. Huvihariduse ja -tegevuse toetus jõuab edaspidi omavalitsuseni toetusfondi kaudu, nii nagu eraldatakse praegu näiteks haridustoetust. Toetuste suurused omavalitsuste lõikes kinnitatakse suve hakul valitsuse korraldusega.

Linnad ja vallad peavad toetuse kasutamiseks esitama hiljemalt 1. septembriks Eesti noorsootöö keskusele kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja -tegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevus nende lahendamiseks. Enamik omavalitsusi on sellega alustanud ja paljudel on kava juba valmis. Eesti noorsootöö keskus aitab vajadusel kava koostada ning korraldab mai lõpus ja juuni alguses ka piirkondlikke infopäevi, et anda juhiseid huvihariduse ja -tegevuse toetussüsteemi rakendamiseks.

Kogu riiklikust huvihariduse ja -tegevuse lisarahast eraldatakse omavalitsustele 95%. Ülejäänud osa on mõeldud huvialavaldkondade esindusühingutele kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks ja koolitusteks, ning Eesti noorsootöö keskusele omavalitsuste nõustamiseks, seireks ja koostöö edendamiseks.