18.–20. maini toimub Tartus 28. rahvusvaheline Balti teadusajaloo ja teadusfilosoofia konverents, mis sedakorda on pühendatud Tartu ülikooli esimesele rektorile Georg Friedrich Parrotile, kelle sünnist möödub tänavu 250 aastat.

Tartu ülikooli muuseumi teadusdirektori ja konverentsi ühe korraldaja Lea Leppiku sõnu mängis Parroti maailmavaates olulist rolli usk hariduse head tegevasse jõudu ja teaduse võimesse maailma muuta. „Tema teeneid Tartu ülikooli ees on raske üle hinnata, kuid tema tegevust on võimalik ja vajalik ikka ja jälle uute põlvkondade tarvis uuesti mõtestada,” lisas Leppik. Nii võetaksegi konverentsil kõne alla valgustusajastu filosoofilised ideed, arusaamad pedagoogikast, teaduse side praktikaga ja teadussuhtlus ning ideede liikumine. Leppik julgustas, et ettekanded ei piirdu loomulikult Parroti ja 19. sajandiga, vaid katavad perioodi varauusajast kaasajani ja juttu tuleb ka teistest põnevatest isikutest ning teadusajaloolistest ideedest.

Kolmel päeval esitavad teadlased kümnest riigist kokku 68 ettekannet. Konverents „Vene impeeriumi äärel: Tartu saksa ülikool ja tema esimene rektor Georg Friedrich Parrot” toimub Tartu ülikooli muuseumi valges saalis ja Tartu ülikooli peahoones ning kavaga saab lähemalt tutvuda Balti teadusajaloo ja teadusfilosoofia assotsiatsiooni kodulehel.

Konverentsi korraldavad teadusajaloo ja teadusfilosoofia Eesti ühendus ja Tartu ülikooli muuseum.
Balti teadusajaloo konverentside traditsioon ulatub 1950. aastaisse ja need on toimunud enamvähem regulaarselt iga kahe aasta tagant kordamööda Eestis, Lätis, Leedus ja uuemal ajal ka Soomes.

Ettekanded on inglise keeles. Kõik huvilised on teretulnud kuulama!