Haridus- ja teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks riikliku õppekava muudatuse, mille eesmärk on uuendada õppekava ujumisõpetuse osa, et õpilastele oleksid tagatud piisavad oskused veeõnnetustes ellujäämiseks.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps selgitas, et kehtivas kehalise kasvatuse ainekavas olev ujumise õpitulemus ei taga piisavat ujumisokust. „Varasemalt ujumisõpetajate seas läbi viidud küsitluste tulemused on näidanud, et kahe kolmandiku õpetajate arvates ei omanda lapsed piisavaid oskuseid. Uuendatud ujumisõpetuse eesmärk on anda lastele senisest paremad ujumisoskused, mis aitab pikemas perspektiivis vähendada ka uppumisega seotud traagiliste õnnetuste arvu,“ selgitas minister. Uue ainekava järgi peavad lapsed õppima koolis nii vees sukelduma, hõljuma ja libisema kui ka selili ja rinnuli asendis edasi liikuma.
Ministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik lisas, et tegemist on osaga kogu kehalise kasvatuse ainekava nüüdisajastamisest. „Järgmise aasta sügiseks plaanime välja töötada praeguse kehalise kasvatuse asemel nüüdisaegse liikumisõpetuse ainekava, mis keskendub just liikumisharrastuse kujundamisele ning oluliste oskuste nagu näiteks ujumise omandamisele,” selgitas Pille Liblik muudatuse tausta.
Ujumisõpetust kaasajastav muudatus on plaanis rakendada aastast 2018, kuid koolidel on ujumise uuendatud õpitulemust võimalik soovi korral rakendada juba sügisel algavast uuest õppeaastast. Ujumisõpetuse uuendamiseks eraldatakse omavalitsustele ja koolidele lisavahendeid kokku 1,2 miljoni euro eest senise 230 tuhande euro asemel.
Eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks päästeametile, Eesti ujumisliidule, Eesti kehalise kasvatuse liidule, Eesti õpilasesinduste liidule ja Eesti koolijuhtide ühendusele. Samuti teistele ministeeriumidele, Eesti linnade liidule ja Eesti maaomavalitsuste liidule.