Pidevad edasiminekud ravis ja diagnostikas võimaldavad pikendada inimeste eluiga ja parandada heaolu, mis omakorda kasvatab vajadust raviteenuste järele. Arstide kõrvale on juurde vaja õdesid, füsioterapeute, psühholooge ja teisi tippspetsialiste, kes aitavad haigusi ennetada.
OSKA tervishoiu tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu ühe koostaja Urve Metsa sõnul peaks rahvastiku vananemise tingimustes inimesest saama arstiabi vajav patsient võimalikult hilja. „Aina enam tuleb keskenduda elanikkonna tervise edendamisele ning haiguste ennetamisele. Juurde on vaja tippspetsialistidest õdesid, füsioterapeute, psühholooge jt, kes inimesi toetavad ja nõustavad,” sõnas Mets.
Uuringu järgi on järgmise kümne aasta tööjõuvajaduse katmiseks tänase koolituspakkumisega võrreldes juurde vaja õe ja proviisori eriala lõpetajaid. Et tagada rahvastiku tervise arengukavas püstitatud eesmärk üheksa õde tuhande elaniku kohta, on aastaks 2025 juurde vaja üle 300 õe. Apteekide tööjõuvajaduse katmiseks on äärmiselt oluline proviisorieriala õpingute katkestamise vähendamine ning farmatseutide ja proviisorite ühendõppekava loomine.
Haiglad ja perearstikeskused vajavad lisaks meditsiini väljaõppega sekretäre, kes orienteeruksid tervishoiu terminoloogias ja saaksid arste vastuvõttudel assisteerida, aidates tehnilist laadi ülesandeid täites säästa arstide ja õdede tööaega.
Tervishoiu eksperdid tõid uuringus välja, et lisaks erialateadmistele on tervishoiuvaldkonnas töötajatel vaja häid üldoskusi. Neist olulisimad on suhtlemis-, tehnoloogia kasutamise ning juhtimis- ja koostööoskus, sh rahvusvahelistes meeskondades. Kõrvuti erialaoskustega tuleb õppe käigus pakkuda võimalust saada lisateadmisi tulemusliku meeskonnatöö, suhtlemise ja juhtimise kohta.
Lisa kommentaar