Tegeleme praegu päris mitme asjaga. Värskelt kolinud koolina ei ole meil tunnustussüsteem veel lõplikult paika loksunud ja teeme seda. Teiseks arutame tunnikultuuri teemat: hilinemised, telefonid tunnis, vahetusjalatsid jm koolielu küsimused, mida koolid lahendavad väga erinevalt. Kolmas teema on õpilaste õpioskused. Lihtne on ju öelda, et nad ei oska, aga mida siis teha, kui ei oska? Oleme alustanud Grete Arro ja Kati Ausiga Tallinna ülikoolist õpioskuste koolitustsükli läbiviimist meie koolis.

Sügisel võtame kasutusele tuutorõpilaste süsteemi. Huvijuht, õpilasnõustaja, karjäärikoordinaator, õppealajuhataja ja õpetajad valmistavad praegu tuutoriks ette umbes 30 järgmise aasta 11. ja 12. klassi õpilast. Loodame, et sellest süsteemist on abi nii kümnendikele kui ka tuutoritele endale. Ettevalmistuse ajal ei olegi nad rääkinud ainult 10. klassi õpilaste aitamisest, vaid ka koolielu üldisest paremini korraldamisest ning ühistest väärtustest. Tuutorluse idee saime Soomest, kus koos Treffneri ja Võru kolleegidega käisime. Tuutorid kergendavad ka koolitöötajate koormust.

Valmistame enda kultuurisuuna tarvis ette n-ö projektikursust. Õpilased moodustavad õpperühmad, kus lõimitakse näiteks ajalugu, usundiõpetust, arheoloogiat ja multimeediat ning tehakse selle põhjal valmis video, näitus, etendus või mõni muu asi, mida teistele näidata saab. Loodame, et nii õpitakse distsipliine omavahel siduma. Ühiselt laheda tulemuse poole püüdlemine võiks motiveeriv olla.

Tahame jätkata kitsa matemaatika õpilastele kursust „Teraapiarühm neile, kes matemaatikat kardavad”. Arutame seal, kuidas koostada ürituse eelarvet, valida endale telefonipaketti, osta liisinguga motorollerit. Ükskord tekkis ka küsimus, kas km tähendab kilomeetrit või käibemaksu jne. Õpime selles kursuses segaselt sõnastatud olukorrast aru saama ja sinna matemaatilist mudelit peale ehitama. Vähendame matemaatikahirmu.