Brüsselis eesti keele ja kirjanduse õpetajana töötava Kristina Ude algatatud esseekonkursile „Eesti loost ja lootusest” saatis oma mõtteid 185 noort vanuses 16–19. Lisaks kodumaale laekus töid Luksemburgist, Belgiast, Soomest, USA-st. Žürii hinnangul oli parim Tallinna reaalkooli õpilase Mikael Raihhelgauzi essee „Muinaseestlasest hipster ja IT-metsad”.

Kristina Ude sõnul rebis võidutöö pingereas võimsalt etteotsa, sest paistis silma väga isikupärase vaatepunktiga. „Seal oli üllatavaid võrdlusi, mille peale keskmine kirjutaja ei osanud tulla, juba alates pealkirjast,” märkis Ude.

Raihhelgauz kirjutas, et hipster on oma olemuselt ideaalne soomeugrilane: ta ei hooli massidest, hoiab omaette, tegeleb looduslike asjadega. Moodsa idufirma asutaja on aga Mäe Andrese arhetüübi esindaja, kel pole aega hinge tõmmata. Talude asemel on nüüd idufirmad ja Mulgi kuubedes töömeeste asemel hipsterid.

Raihhelgauz nimetab end lumehelbekeste põlvkonna esindajaks ja küsib: kas meie olemegi need, kes unustavad ussisõnad ja lähevad küladesse mõttetut tööd rügama? Ta rõhutab, et eestlane oskab enda jaoks kõik sobivaks kohandada, tehes seda nii, et kunagi ennast ei kaota.

„Kogu töö oli põhjalikult fundeeritud klassikalise materjaliga ja väga isiklike kogemustega,” kiitis Ude. „Ta pistab teksti kogu aeg väikseid viiteid vahele. Et neid tajuda, peab eesti kirjandust tundma. Kirjutajal on ka hästi põnev taust, temas on eesti, vene, valgevene, ukraina, juudi ja udmurdi verd. Pilk, millega endas mitmeid kultuure ühendav noormees vaatab meie ajaloole, on vinge.”

Esseekonkursi 50 parimat olid kutsutud Tartusse konverentsile, kus esinesid konkursi patroon Tõnis Mägi, Hans H. Luik, Jean-Pierre Minaudier, Jaak Roosaare ning Jarek Kasar.

Ude sõnul oli liigutavalt inspireeriv näha niivõrd kirkaid ja erksaid noori, kellele ettevõtmine tõeliselt korda läks. Konkursi läbiviimisega tuli kaasa palju tunnustatud ja tuntud inimesi.