Eesti õpilased liiguvad murettekitavalt vähe

2 minutit
33 vaatamist
2 kommentaari

Tartu ülikoolis eile doktoritöö kaitsnud Kerli Mooses jõudis uuringu tulemusi analüüsides järeldusele, et tervise seisukohalt liigub igal koolipäeval piisavalt vaid veerand 7–13-aastastest õpilastest. Samas ei täida soovituslikku liikumisaktiivsust mitte ühelgi koolipäeval ligikaudu viiendik koolinoortest.

Vastavalt nii riiklikule kui ka rahvusvahelistele soovitustele peaksid õpilased liikuma iga päev vähemalt 60 minutit intensiivsusega, mis tekitab soojatunde ja toob kaasa hingamise sagenemise. Lisaks soovitatakse veeta võimalikult vähe aega istudes.
Uuringu käigus vaadeldi liikumisandurite abil, milline on Eesti õpilaste liikumisaktiivsus koolipäeva eri osades. Mõõdeti 636 õpilase liikumisaktiivsust koolipäevade jooksul. Tulemused näitavad, et uuringus osalenud õpilased kogusid soovituslikust päevasest aktiivsusest koolis vaid veerandi, samas kui naaberriigis Soomes on vastav näitaja pea poole suurem. Selgub, et Eesti koolilapsed veedavad enamuse koolitundidest istudes.
„Kuna õpilased veedavad palju aega koolis, on koolil oluline roll õpilaste liikumisaktiivsuse toetamisel ning istuva aja vähendamisel,” selgitab Mooses ja lisas: „Eri riikide kogemused näitavad, et liikumise lõimimine tunni teemaga võimaldab ka ainetundides oluliselt panustada päevase soovitusliku liikumisaktiivsuse taseme saavutamisesse.”
Nagu võis eeldada, oli koolis kõige aktiivsemaks tunniks kehaline kasvatus, kuid üllatuslikult veedeti soovitusliku intensiivsuse tasemega vaid kolmandik tunnist, kolmandiku tunnist õpilased aga istusid või seisid. Sellest hoolimata oli õpilaste päevane liikumisaktiivsuse tase oluliselt kõrgem just nendel päevadel, kui osaleti kehalise kasvatuse tunnis, ning seda sõltumata treeningutel osalemisest.

Moosese uuringu tulemused viitavad, et koolis on kasutamata potentsiaali õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamisel ja istuva aja vähendamisel. „Seega on vajadus toetada koole liikumisvõimaluste loomisel aktiivsete (ja pikemate) vahetundide näol, lõimides liikumist ainetundidesse, lisades täiendavaid liikumistunde tunniplaani ning luues aktiivse koolitee võimalusi,” sõnas ta.

Loe pikemalt ERR Novaatorist.

Kommentaarid

  1. Miks Õpet. Leht pani teate, et õpilased liiguvad vähe, UUDISTE rubriiki?
    Küll on suur uudis, et Eestis võib teha DOKTORITÖÖ teemal, mida peaks kõik (?) juba vähemalt 15 (!) aastat niikuinii teadma… Ühe bakalauruse tööga oles võinud selle veelkord “ära tõestada”.

    Peep Leppik

  2. Varsti asi paraneb: valmib uus ainekava ning, mis väga oluline, sõnaühend ´kehaline kasvatus´ asendub liitsõnaga ´liikumisõpetus´. S t lapsi õpetatakse liikuma teaduslikumalt. Aga et ühte kehalise kasvatuse tundi nädalasse juurde lisada? See ei pidavat olema Eesti riigile jõukohane.

    Jaanus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Eesti Lastehoidude Liidu juht Mari Kummer: „Kas Tallinnal on alusharidussektoris raha üle?“

10. juunil teatas Tallinna Linnavalitsus kavatsusest kaotada lasteaedade kohatasu…

3 minutit
1 kommentaar

Õpetajate Lehe uus peatoimetaja on Kristi Helme

Reedel valiti Õpetajate Lehe uueks peatoimetajaks Kristi Helme, kes asub tööle alates 10. augustist.

Praegu töötab Kristi Helme…

2 minutit

Õpetajate hääl kaikus jälle mäe peal

Eesti Haridustöötajate Liit kutsus haridushuvilisi teisipäeval Toompeal toimuvale demonstratsioonile „Õpetajaid kuulates, Eestit hoides“. Mõte oli juhtida poliitikute tähelepanu õpetajate…

13 minutit
1 kommentaar
Õpetajate Leht