21. augustil avas Tartus Riia 24 uksed OÜ Logopeedilise Teraapia Keskus Kõnekoda, mis pakub eralogopeedi teenust lastele ja täiskasvanutele.

Kõnekoja meeskonda kuulub neli noort logopeedi: Helena Oselin, Aaro Nursi, Siiri Karm ja Liisa Kolk. Kõigil on Tartu ülikoolist magistrikraad ja töökogemust nii laste kui ka täiskasvanutega paarist viieteistkümne aastani.

„Oleme näinud, et riiklikus süsteemis pole piisavalt logopeede, et kõik soovijad saaksid vajalikul määral teenust. Vajadus on märksa suurem kui pakkumine,” rääkis Helena Oselin Kõnekoja loomise tagamaadest.

Meeskond soovibki pakkuda kiiret ligipääsu eralogopeedi teenusele Tartus.

Järjekorda saab end panna, täites kontaktivormi kodulehel ja ka telefoni teel. Hindamine maksab 30, teraapia 25 eurot. Laste kogelusteraapia kestab keskmiselt 12–18 korda. Kogeluse algstaadiumis piisab väikelapse puhul paarist korrast nõustamisest ja edasi saab vanem kodus ise jätkata.

„Saame aru, et vanematel on raske teenuse eest maksta, aga kui vajadus on suur, on see hästikasutatud raha,” lausus Helena Oselin.

„Püüdleme selle poole, et saaksime kasutada haigekassa raha, praegu logopeedia erapraksis seda ei saa,” lisas Aaro Nursi. „Kuna meeskonnas pole arsti, ei saa me tervishoiuametist tegevusluba taotleda, mis on raha saamise eeldus.”

Logopeediteenuse kasutamise pealt ei saa paraku ka tulumaksutagastust, sest tegu pole koolitusega. Kuid koolitused on Kõnekojal edaspidi plaanis, et informeerida vanemaid ja õpetajaid, samuti teisi logopeede.

Kõnekoja meeskond tegeleb lisaks kogeluse ravile ka laste kõne arengu probleemidega, lugemis- ja kirjutamisraskustega, hääldusprobleemidega, ajukahjustusega kaasnevate kõneprobleemidega, Parkinsoni tõve ja dementsusega kaasnevate kõnehäiretega.

Esimeseks nädalaks oli end kirja pannud juba seitse klienti.

Kõnekoja avamisel oli kohal Eesti kogelejate ühingu juhatuse liige Hardi Sigus, kes rääkis, et ühinguga võtavad tihti ühendust kogelejad või kogelevate laste vanemad. Nad on mures pikkade järjekordade pärast. Nüüd saab neile soovitada ka kiiremat võimalust logopeedi juurde pääsemiseks.

Tähtis on logopeedi, pere ja õpetajate koostöö ning tugi pärast teraapiat.

„Kogelejatega juhtub tihti, et nad harjuvad logopeediga ära, räägivad ilusti, aga kui lähevad teise keskkonda, siis on vaja tuge, et õpitud kõnetehnikaid kasutada,” lausus Sigus.