Tänasel kooliaasta alguse pressikonverentsil rääkis minister Mailis Reps, et algaval õppeaastal on suure tähelepanu all lasteaiaõpetajate palgataseme parandamine, erivajadustega õpilaste parem toetamine ning tugispetsialisti teenuse ühtlasem tagamine lasteaiast üldharidus- ja kutsekoolini.

Minister Mailis Reps tõi välja, et kuigi õpilaste arv jätkab veel mõned aastad kasvamist, hakkab esimeste klasside suurus juba järgmisest aastast taas vaikselt kahanema. „See, et iga laps ja noor väärib parimat tuge pole, seetõttu vaid sõnakõlks, vaid hädavajadus. Kui me tahame, et iga noor saaks ennast kõige paremini teostada, peame garanteerima, et nad püsiks haridussüsteemis ning oleks motiveeritud. See aga tähendab, et tulevikus peab nii toe pakkumisel kui ka rahastamisel arvestama, et kooliaja jooksul võib igal lapsel tekkida lisatoe vajadus, ning seda tuleb pakkuda võimalikult kiiresti,” sõnas minister.

Eesti hariduse vundament on tugev alusharidus, kuid lasteaiaõpetajate palgad on jäänud kooliõpetajate töötasudest märkimisväärselt maha ning regionaalne erinevus on väga suur. „Lasteaiaõpetajate palgad ulatuvad sõltuvalt kohast umbes 500 eurost pea 1100 euroni, mis kindlasti pole mõistlik, eriti arvestades õpetajate suurt vastutust ja professionaalsust. Oleme valitsuses kavandanud probleemi lahendamiseks järgnevatel aastatel 61 miljonit eurot ning lisaraha mõju on kindlasti tunda juba uue õppeaasta esimesel poolel, kui meie hinnangute järgi kasvab 86 protsendis omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk kuni veerandi võrra ning enam kui kümnes 25‒62 protsenti,” ütles minister Reps.

Uus kutseõppe rahastamismudel

Järgmisel aastal plaanib ministeerium võtta kasutusele uue kutsehariduse rahastamismudeli. Kehtiva mudeliga rahastatakse koolides õppekohti, mis võib õpilaste valikute muutumise tõttu tähendada koolidele rahastamises ebastabiilsust. Samuti ei toeta praegune süsteem piisavalt tugispetsialisti teenuse pakkumist.

Minister Mailis Reps: „Kasutusele võetav uus rahastamissüsteem tagab koolidele pikemaajalise baasrahastamise, mis annab nii majandus- kui ka personalikulude stabiilsuse. Samuti toetab see senisest enam individuaalset lähenemist õppetööks. Teiseks hakkab uus rahastamiskorraldus võtma arvesse ka koolide tulemuslikkust.”

Ministeeriumi fookuses on järgmisel aastal teemad, mille võtab kokku kooliaasta tähtsamate tegevuste ülevaade.

Digipööre

• Koolide koostööprojekte õppe nüüdisajastamiseks toetab riik 10 miljoni euroga.
• Esmakordselt viiakse läbi digipädevuse tasemetööd.
• Koolid saavad soetada digiseadmeid õppimise mitmekesisemaks muutmiseks.

Euroopa Liidu nõukogu eesistumine

• Euroopa Liidu hariduse, noorte- ja teadusvaldkonna eksperdid arutlevad Tallinnas valdkonna tuleviku üle.
• Hariduskonverentsil keskendutakse nüüdisaegsele õppimisele ja õpetamisele.
• Tippteaduse konverentsil räägitakse teaduse mõjust ja väärtusest ühiskonnale.
• Noortekonverents toob kokku Euroopa noored ja poliitikakujundajad.

Keel

• Riik toetab eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet.
• „Keeleklikk” avab eesti keele e-õppe kursuse B1-tasemel.
• Ministeerium töötab välja uue Eesti keelestrateegia.
• Luuakse uus Eesti keeletehnoloogia programm.

Koolivõrk

• Muusika- ja balletikool alustab kaasaegses hoones aastal 2020.
• Valmistatakse ette kolme uue riigigümnaasiumi avamist 2018. aastal.
• Omavalitsused saavad taotleda üle 37 miljoni euro põhikoolitaristu kulukuse vähendamiseks.

Kutseharidus

• Järgmisel aastal rahastatakse kutseharidust uue mudeli alusel.
• Kutsekoolides alustatakse valikuaasta piloteerimist.
• Oskuste aasta jätkub ja kulmineerub.

Kõrgharidus

• Doktoranditoetus tõuseb poolteist korda.
• Ministeerium hakkab analüüsima õppetoetuste süsteemi.
• Valmistatakse ette kõrgharidusseadustiku uuendamist.
• Töökohapõhine õpe laieneb kõrgharidusse.
• Kristjan Jaagu stipendiume välisriigis õppimiseks saavad taotleda ka magistrandid.

Noortevaldkond

• Riik toetab täiendavalt noorte huviharidust ja -tegevust.

Teadus

• Ehitatakse või renoveeritakse seitse teadus- ja õppehoonet.
• Korrastatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste võrku.
• Käivitunud on teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmed.
• Valmivad teadusasutuste evalveerimise tulemused.

Täiskasvanuharidus

• Riik kutsub täiskasvanuid õpinguid jätkama.
• OSKA aitab õppida ja õpetada õigeid asju.
• Toimuvad uued tasuta koolituskursused täiskasvanutele.

Vaade koolile, eksamid ning järelevalve – välishindamine

• Uuest õppeaastast korraldab kogu haridusjärelevalvet haridus- ja teadusministeerium ning suund võetakse riskipõhisele järelevalvele.
• Hinnatakse gümnaasiumide panust õpilaste arengusse.
• Koolid saavad tagasisidet õpilaste rahulolu kohta.

Õpetajad ja koolijuhid

• Rahvusvaheline õpetajate võrdlusuuring TALIS tuleb taas.
• Luuakse riiklikud preemiad ja stipendiumid õpetajatele.
• Riik uuendab õpetajate lähtetoetuse süsteemi.
• Jätkub õpetajate töötasu kasv.

Üld- ja alusharidus

• Omavalitsusi motiveeritakse tõstma lasteaiaõpetajate palka kooliõpetajate palga alammäärani.
• Hariduslike erivajadustega õpilaste paremaks toetamiseks uuendatakse õppekorraldust.
• Käivitub pilootprogramm eesti keele õppe tõhustamiseks.
• Põhikooli uuenenud ujumisõpetus aitab vältida veeõnnetusi.
• Kehaline kasvatus kujundatakse ümber nüüdisaegseks liikumisõpetuseks.
• Lasteaedades tõhustatakse eesti keele õpet.
• Koolilõuna toetus kasvab uuest aastast ühe euroni.
• Uuel õppeaastal on esimest korda üleriigiliselt viis vaheaega.

Varia

• Ettevõtlusõpe kogub tuure üldhariduskoolides, kutsekoolides ja kõrgkoolides.
• Koolid peavad tagama haridusasutuste neutraalsuse valimiste eel ja ajal.
• Ministeerium analüüsib koolikohustuse pikendamise võimalusi 18. eluaastani.