Kui õpilastele toob uus kooliaasta kaasa viis koolivaheaega, siis üht-teist olulist on tulekul ka haridustöötajaile.

Kooliaasta esimesel päeval on tavaliselt peakangelasteks eri vanuses koolijütsid, kellele edu soovitakse ja kellest palju loodetakse. Aga sama olulised on need, kes neid tulevikulootusi õpetavad. Õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid ja raamatukoguhoidjad alustasid tööd juba poolest augustist, et kool uueks tööaastaks valmis oleks.

Suvepuhkus energia kogumiseks on möödas. Mõni kogus vaheajal juurde teadmisi kursustel või reisides − ikka selleks, et oleks võimalikult palju huvitavat õpilastele rääkida ja et ühine õppetöö mis tahes ainetunnis oleks huvitav, tähenduslik ja tulemuslik.

Mida uus õppeaasta kaasa toob?

Kõigepealt mõned uued ettevõtmised, mis peaksid senisest mõnevõrra enam väärtustama õpetajatööd ja tõstma õpetajaameti prestiiži ühiskonnas. Teatavasti tunnustab ministeerium koos Eesti haridustöötajate liidu ja sihtasutusega Innove traditsiooniliselt õpetajaid aasta õpetaja aunimetusega. Laureaadid kuulutatakse välja aasta õpetaja galal oktoobris.

Kui seni on olnud tegemist vaid aunimetusega, siis nüüd hakatakse välja andma ka riiklikke preemiaid: järgmisel aastal antakse välja elutööpreemia, mille suurus on 40 000 eurot. Lisaks antakse välja kaks aastapreemiat ning üks õppejõu preemia.

Elutööpreemia on uus kategooria ja selle nominendiks võib lisaks õpetajatele ja õppejõududele esitada ka teisi haridustöötajaid. Innovatsiooni stimuleerimiseks võib minister tulevikus määrata ka stipendiume, mida saab kasutada enesetäiendamiseks välisriigis või tähtajaliseks temaatiliseks tööks.

Õpetaja vajab tunnustust samamoodi kui õpilane head hinnet pühendumusega tehtud töö eest.

Mis on juba muutunud?

Palganumbrid, ja see rõõmustab. 2017. aasta riigieelarves on riigi-, kohaliku omavalitsuse ning eraüldhariduskoolide tööjõukuludeks ettenähtud 239 miljonit eurot. Õpetajate miinimumpalk tõusis 1. jaanuarist 1000 ning 1. septembrist 1050 euroni, mis tähendab keskmise palga tõusu tänavu sügisel 1260 euroni.

Sihtotstarbelise toetuse abil saavad kohalikud omavalitsused tõsta lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide palku. Mis veelgi olulisem – tulenevalt järjest suuremast vajadusest tugispetsialistide järele oleme loonud võimaluse võtta tööle varasemast rohkem tugispetsialiste. Tugiteenuste ja individuaalse nõustamise kättesaadavus parandab õpilaste edasijõudmist ning lihtsustab ka aineõpetaja tööd õppetöö korraldamisel. Tugiteenused saavad kättesaadavamaks ka kutsekoolides.

Ees seisab õppe- ja ainekavade korrastamine, ent juba on uuendatud põhikoolis ujumisõpetust, mis aitab tulevikus vältida veeõnnetusi. Aega ujumise õppimiseks anti juurde, kuid kasvasid ka nõudmised − kolmanda klassi lõpuks peavad lapsed suutma ujuda kokku 200 meetrit, aga ka oskama õigesti vette hüpata ja veest eritingimustes välja tulla. Ujumisõpetuse uuendamiseks eraldatakse omavalitsustele lisaraha kokku 1,2 miljonit eurot senise 230 000 asemel. Parema ujumisoskuse omandamine on õpilaste liikumisharrastuse ja tervise edendamise osa.

Palju rõõmustavat on leida ministeeriumi 2017. a aastaanalüüsist, kus on juttu Eesti hariduse viiest tugevusest: meie õpilaste head oskused, õpetajate palgakasv, kasvav osalus noorsootöös, loodus-, täppis- ja tehnikateaduste erialade populaarsuse kasv kõrghariduses ja Eesti kõrghariduse populaarsus välisüliõpilaste hulgas.

Samas on valdkondi, kus peame tõsiselt mõtlema, kuidas olukorda parandada. Neid noori, kes ei õpi ega tööta, on 18−24-aastaste hulgas 11%. Kõigist täiskasvanutest 28,5% on ilma erihariduseta. Lubamatult palju on ka neid, kes õpingud eri põhjustel katkestavad. Ühelt poolt on vaja leida senisest efektiivsemad meetodid õppurite toetamiseks, et esmalt aidata neil sooritada valik eriala omandamiseks ja hiljem vältida nende väljalangemist. Teiselt poolt on oluline veel jõulisemalt toetada täiskasvanuõpet.

Töös on mitmed seaduseelnõud, mis peaksid optimeerima koolitööd ja selle hindamist. Laual on uus kõrgharidusseadustik ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused koolijuhtide hindamise ja õpetajate õiguste teemal. Viimane on üks olulisemaid ja aktuaalsemaid küsimusi, sest selle eesmärk on tagada turvalisus koolis, seda nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks.

Muutunud õpikäsitus

Lisaks koostööõppimisele, meeskonnatööle ja avardunud virtuaalsetele õpivõimalustele on otstarbekas analüüsida suvel ilmunud Euroopa haridust suunavaid soovitusi uute võtmekompetentsuste rakendamiseks. Nimetatud dokumendist võib lugeda, et esimesena väärtustatakse ja soovitatakse pöörata senisest enam tähelepanu heale emakeeleoskusele. Küllap meilgi, sest emakeele­oskus on omakorda alus aineõppeks, eriti aga võõrkeelte õppimisel, mis väikerahvastele eriliselt oluline. Taas rõhutatakse õppesisu olulisust, sest teadmistekeskne ühiskond ei saa läbi teadmisteta. Selleks, et olla loov ja edukas, on vaja kõigepealt omandada alusteadmised ja -oskused, mida on võimalik rakendada uute ideede realiseerimisel nutikate loovlahendustena.

Kindlasti seisab ka uuel kooliaastal ees palju tööd ja probleemide lahendamist. Kuigi olime PISA-s edukad, tuleb tunnistada, et kasvuruumi jätkub. Õnneks on Eesti õpetajad alati olnud see maa sool, mis on lubanud noorel põlvkonnal keele, kultuuri ja omariikluse järjepidevust säilitada ning uuendustega sammu pidada. Soovin koolirahvale tervist, jõudu ja palju kordaminekuid uuel, 2017/2018. õppeaastal!