Tartu kunstikoolis juhatavad juba viiendat aastat õppeaasta sisse talgud. Esmakursuslased teevad maal tööd ja saavad omavahel tuttavaks.

Sel aastal on noored koos juhendajatega Vana-Võidus, loovusaidas Põlvamaal, Vanaväljal Jõgevamaal ja Tähemaal Vara vallas, kus nende peamised tööd on võsalõikus ja kivikoristus, kiviaia ladumine, müüri vuukimine.

„Talgutel saadakse esimesed kogemused grillpannil või lõkkel söögivalmistamisest ja enda järelt koristamisest. On ju õppijaid, kes pole kunagi varem kolm päeva iseseisvalt kodust eemal elanud ja ööbinud, ühistranspordi sõiduplaani lugenud ja piletit ostnud,” kirjeldas Tartu kunstikooli praktikate ja kommunikatsiooni korraldaja Piret Paluteder.

„On esmakordseid kohtumisi kaevu, kuivkäimla, põrandamajutuse ja pihkudesse tekkinud rakkudega. Saadakse esimesed iseseisvad kogemused, kuidas saada üle ebameeldivustest seoses sääskede, puukide, ämblike ja ebatasase loodusliku jalgealusega, kuidas tulla toime, kui on palav või külm, sajab või on tugev tuul. Kuidas saada hakkama väga erinevate inimeste ja olukordadega.”

Talgud on osa õppeainest „Suhtlemisalused ja meeskonnatöö”, mis algab juba enne maalesõitu, kui ühiselt tuli jõuda otsuseni, kas minna liinibussi või autodega.

Varem on õppurid olnud Obinitsas, Tammsaare muuseumis Vargamäel, Kivi talus Vidrikel, Muhu pärandikoolis jm. Oluline osa on alati kohaliku kultuuri ja looduse tundmaõppimine. Talgupakkujad on selleks välja käinud loenguid ja programme. 

„Päris kiiresti saadakse omavahel jutu peale, kui üks peab puujupi ühest ja teine teisest otsast kinni võtma,” muheles Paluteder. „Uued oskused kuluvad marjaks ära kõigile. Näiteks puude lõhkumine treenib koordinatsiooni ja täpsust. Õpitakse nippe, kuidas endale mitte liiga teha kivide veeretamisel ja kandmisel. Ehk tuleb silme ette film „Suvi”, kus preili vihmavarju abil kivi lükata proovis.”

Ka oma õpetajate-juhendajatega saadakse kooliväliselt suheldes hulga kiiremini lähedaseks, õpetajatele on pisut teistmoodi õppetöö aga vaheldus. Osa on ka küsinud, kas peaks koos õpilastega tööd tegema.

„Igatahes suur tänu kõigile talgupakkujatele töökogemuse, küljealuse ja talgusupi eest,” sõnas Paluteder.

Kunstikooli direktori Kadi Kreisi sõnul said talgud alguse õpetajate meenutustest: neid saadeti omal ajal kolhoosi, kus tutvuti ja oli tore. Seda aega meenutatakse senini, kuigi kolhoosis pidi töödki tegema. Ka üks kunstikooli lõpukursuse grupp on korra koos juhendajaga talgutel käinud, sest neil oli motivatsioon maas ja grupis tekkinud probleemid.

„Koos looduses tööd tehes ja õhtul ühiselt toimetades said nad end jälle paika. Ühine töötegemine või matkamine, harjumatus olukorras hakkama saamine on aegadele vastu pidanud meeskonnatöö praktika,” lausus Kadi Kreis. „Oleme proovinud veel ühte põhimõtet silmas pidada: proovime oma töökäsi pakkuda kultuuriga seotud paikades. Et õppijad näeksid eri kogukondi ja seda, kuidas asjad sünnivad või teoks saavad.”

Õpilased mainisid oma tagasisides toredana nii uute sõprade saamist ja omavahelist suhtlust kui ka õunaraksus käimist.

„Tööd jagub, paljud on vist väsinud, hästi mõistlikke inimesi on ka. Meil on tutvumisõhtu, kus lauldakse koos. Ja kokatädi nõustus ka taimetoitu tegema,” kirjeldasid esmakursuslased.