Inglise keele õpetaja Karmen Lauk (toona Jürisson) oli viis aastat tagasi Õpetajate Lehe „kaanetüdruk”, asudes ülikoolilõpetajana tööle Tabasalu ühisgümnaasiumi. „See töö on minu jaoks väljakutse, aga ma ei oota, et kõik läheb ladusalt ja kergelt,” lausus ta toona. Kas ennustus pidas paika?

„Pean ennast ikka veel algajaks õpetajaks,” muheleb Karmen Lauk, kui päev enne kooli algust kohtume. Algamas on teine tööaasta Otepää gümnaasiumis. Kahe Tabasalu-aasta ja lapsepuhkuse järel on Tarvastust pärit Lauk vahetanud Põhja-Eesti kodusema Lõuna-Eesti vastu.

„Praegu on küll jälle hoog sees,” lausub ta. Kosutanud on nii pikk suvepuhkus kui ka esmakordne osavõtt inglise keele õpetajate suvekoolist. „Järgmisel aastal lähen kindlasti jälle, see andis kõvasti motivatsiooni. Väga meeldis õpetajate professionaalse arengu ja 21. sajandi õpioskuste teema käsitlus, keskendumine õpetaja kestvale arengule.”

Karmen Lauk meenutab aastat 2012, kui ta Tallinna ülikooli magistrantuuri lõpetamise järel Tabasallu läks, taskus põhikooli mitme aine õpetaja diplom.

„Kõige raskem oli klassi haldamine ja aja arvestus – mida jõuan 45 minutiga teha,” sõnab ta. „Oled noor ja õpilased ei võta sind tõsiselt, kui ütled, et oled just ülikooli lõpetanud. Pannakse proovile.”

Eriti on meelde jäänud kemplus kahe poisiga, kellega hakkama saamiseks proovis noor õpetaja igasuguseid variante. Poisid ei töötanud kaasa, segasid tundi, ehkki vahetunnis jutustasid õpetajaga heal meelel. Õnneks olid kolleegid toetavad, asja sai arutleda tugispetsialistidega. Suur oli üllatus, kui teise aasta kevadel kirjutas üks poistest tagasisidelehele: „Siiamaani parim inkaõps!”

„Olin segaduses, et jagasime ju kogu aeg maid, aga mul jäigi küsimata, miks ta nii tegi, sest kool lõppes ja rohkem pole me kohtunud. Mõtlesin, et ju siis midagi tegin ikka õigesti!” ütleb Lauk.

Ei karda eksida

Pärast kaheaastast kodusolekut uude kooli minnes olid noorel õpetajal segased tunded. Oli hirm taas klassi ette minna, kui oled osa asju ära unustanud. Nii ütleski ta lastele, et pole kõiketeadja ja teeb ka vigu ning üldse on elus nii, et inimene ei saagi kõike teada.

„Vahel kontrollisin ennast sõnaraamatust ja vaatasin mõne reegli üle,” räägib Lauk. „Ja siis veel isiklikud mured: laps tundus nii väike ja mõtlesin, kuidas ta lasteaias hakkama saab. Õigupoolest, kuidas saan mina hakkama sellega, et laps lasteaeda läheb. Nii et algul oli raske.”

Harjuda tuli ka sellega, mismoodi lapse kõrvalt kodus koolitöid teha. Enamasti tuleb töötada siis, kui laps juba magab.

Esimesel lasteaia-aastal oli laps tihti haige. „Õnneks on mul suurepärane ema, kes käis last hoidmas, ja ka abikaasa saab oma tööasju kodus teha, nii et ma pole pidanud palju haiguslehte võtma. Meie koolis saadakse aru, et pere on tähtis, ega vaadata viltu, kui pead puuduma. Püüan siiski võimalikult vähe puududa, sest tean, et äraolek tähendab pärast topelttööd.

Lauk möönab, et tööle tagasi minnes tundis ta end siiski selle võrra targemana. Teadis, mida keerulistes olukordades teha ja kuidas klassi hallata. Siiski ei arva ta, et kolm aastat oleks koolis juba pikk aeg.

Kõik tunnevad kõiki

Võrreldes kahte kooli, ütleb Karmen Lauk, et kuigi talle meeldis väga ka esimene töökoht – kursusekaaslased lausa kadestasid, et tal on kõik hästi –, tunneb ta nüüd, et väiksemas koolis on toredam. Kõik tunnevad üksteist ja see lisab ühtsustunnet.

„Suures koolis ei tereta sind õpilased, kellele sa tundi ei anna, aga siin teavad kõik, kes oled,” ütleb Lauk. „Ajad juttu ka nende õpilastega, keda sa ei õpeta.”

Lauk on rahul, et tal on mõlemas koolis olnud mentor, kellega tööasju arutada.

Sellest õppeaastast on ta ka klassijuhataja ja usub, et see annab uudse kogemuse.

„Kindlasti on mind õpetajana muutnud ka oma laps, oskan paremini suhestuda lapsevanematega,“ ütleb ta.

Karmen Lauk elab koos perega Tartus. Ta ei pea paljuks iga päev 40 kilomeetrit tööle ja sama palju tagasi sõita. Tartust käib teisigi õpetajaid. Et Lauk sai ülikooli lõpetamise järel noore õpetaja lähtetoetuse, ei saanukski ta linnakooli tööle minna. Viiest kohustuslikust aastast kolm on ta nüüd maakoolis olnud ega arvagi, et tahaks linna tööle minna.

„Toetusest oli palju abi päris mitme asja jaoks. Sai reisides silmaringi laiendada ja seame ka Tartu kodu sisse,” ütleb Lauk. 12 000-eurone toetus makstakse välja kolmes osas.

Õppelaenuga juhtus aga nii, et laenu võttes teadsid Lauk ja tema ülikoolikaaslased, et riigitööle minnes laen kustutakse. Aga tingimused muutusid, kuna riigis tuli majanduslangus, ja nüüd enam ei kustutata. See oli suur pettumus kõigile.

You või u?

Ülikooliajale tagasi vaadates leiab Lauk, et teoreetiline ettevalmistus anti küll tugev, aga liiga vähe oli praktikat. Häiris ka, et paljud õppejõud polnud ise elu sees koolis õpetanud, aga tegid julma kriitikat tudengite tunnikavade kohta. Parimad loengud olidki neil, kes ise koolis õpetanud või parasjagu õpetasid.

„Ka nutivahendite kasutamist meile veel ei õpetatud,” ütleb Lauk. „Aga noore õpetaja eelis ongi, et võtad tööd tehes kõik ruttu omaks. Eelmisel aastal olid meil koolitused, kus õpetajad tutvustasid üksteisele rakendusi ja nutiseadmeid.”

Inglise keele õpetajaist on kogu aeg koolides puudus. Laugu arvates on sellel hulk põhjuseid. Õpetatakse ju inglise keelt paljudes koolides gruppides ja ühele klassile on vaja kahte õpetajat. Inglise keelt hakatakse ka järjest varem õpetama ja üldjuhul on see koolides A-keel.

„Õpetajaid ei tule ju piisavalt peale,” sõnab Lauk. „Mind on mõlemas koolis suurepäraselt vastu võetud. Keskealistel õpetajatel on väga hea meel näha, et noored tulevad ja on valmis seda tööd tegema.

Ise ka vahel mõtlen, miks siin olen. Siis kui ramm hakkab otsa saama. Aga õpilased annavad jõudu. Siis saan aru, et tahan õpetaja olla.”

Rõõmu teeb ka see, et lapsed tahavad inglise keelt õppida ja neid ei pea sundima. Küll aga mõnikord selgitama, et ega nad keelt veel nii hästi ei oska, kui ise arvavad.

„Nad on inglise keele sees kasvanud ja saavad suhtlemisega hakkama, aga puudu jääb korrektsusest,” sõnab Lauk. Seepärast tekitab ka riigieksami kirjalik osa raskusi. Õpetajal tuleb võidelda kogu aeg sellega, et õpilased ei kasutaks kirjalikes töödes internetisuhtluses levinud kirjapruuki.

„Näiteks ütlen neile, et te ei tohi mulle you asemel kirjutada vaid u,” muigab Karmen Lauk.

 

---

Karmen Lauk

Sünniaeg 01.08.1988

Hariduskäik

• 2010–2012 Tallinna ülikool, kasvatusteaduste instituut, mitme aine õpetaja (mag), kõrvalained inglise keel, inimeseõpetus ning käsitöö ja kodundus.
• 2007–2010 Tallinna ülikool, kasvatusteaduste instituut, pedagoogika, humanitaarteaduste suund (bak)
• 1995–2007 Tarvastu gümnaasium

Töö

• 2012 – 2014 Tabasalu ühisgümnaasium, põhikooli inglise keele õpetaja
• Alates 2016 august Otepää gümnaasium, põhikooli inglise keele õpetaja

 

---

KOMMENTAAR

Kaja Oja, mentor, Otepää gümnaasiumi õpetaja:

Karmen on rõõmsameelne ja positiivse ellusuhtumisega noor. Alati on tal sära silmades ja naeratus suul.

Uude kooli tööle tulles kulub ära ja toetus sisseelamiseks. Vaja on tutvuda kolleegide, ruumide, töökorralduse, aga ka õpilastega. Meie koostöö sujus esimesest päevast peale väga hästi. Sain olla abiks töökavade koostamisel, vaatasime koos üle õppematerjalid. Koolis on keeleklass, kus on palju võimalusi tunde läbi viia. Saime koos vaadata ja läbi teha, aga avastamist on veel, tuleb iseseisvalt uurida ja koos lastega katsetada.

Meie kool on digipöörde kool, oleme õpetajatele pakkunud võimalust õppida ise ja proovida lastega koos digitunde teha. Olen andnud Karmenile uusi mõtteid ja ideid, kuidas digivahendeid otstarbekalt ja põnevalt kasutada.

Mõnikord kohvipausi ajal või pärast tunde istume ja ajame juttu, kuidas päev on läinud, kas on muresid või probleeme. Karmen on avatud ja jutukas, lõbus ja viskab nalja. Kui vahel on tekkinud arusaamatus mõne õpilasega, küsib kohe, kuidas probleemi lahendada või mida teha.

Kevadel soovitasin tal hakata klassijuhatajaks. See on küll lisakoormus, aga „omad” õpilased, nendega tegutsemine annab hea tunde ja kogemuse kogu eluks.

Karmen on näidanud aastaga, et on tubli, abivalmis ja väga hea inglise keele õpetaja. Ta on nakatanud oma hea tujuga ka õpilasi. Usun, et õpetaja töö meeldib talle.