Üks riigieelarve tähtsatest valdkondadest on selgelt haridus, millele eraldatakse eelarvest kokku ligi 900 miljonit eurot. Ühtlasi on õnnestunud raha suunata valdkondadesse, mis seni on jäänud tagaplaanile, ent mille tähtsust ei või alahinnata.

Tähelepanu jätkuvalt õpetajatel

Aastast aastasse hariduse kuumimaks teemaks olnud õpetajate palgatõus jätkub ka järgmisel aastal. Riigieelarvest eraldatakse õpetajate töötasu kasvuks lisaraha, mis tagab õpetajate palga alammäära tõusu saja euro võrra. Palga alammäär hakkab olema 1150 eurot. Kuna riik annab õpetajate palkade diferentseerimiseks täiendavat raha, tõuseb õpetajate palk keskmiselt 1380 euroni. Korralik palk ja keskmisest väiksemad klassid, mis võrreldes teiste riikidega loovad meie õpetajatele head töötingimused, motiveerivad tulevikus loodetavasti andekaid noori õpetajaametisse asuma. Järgmise aasta aasta õpetaja galal anname välja riikliku preemia õpetaja elutöö eest ning aastapreemia.

Lasteaiaõpetajate palk tõuseb

Alushariduse pedagoogide palk peab jõudma kooliõpetajate töötasule järele, sest kõrgharidusega spetsialistid, kes päevast päeva meie laste arengut toetavad, väärivad õiglast tasu. Lasteaiaõpetajate palga alammäär jõuab 2019. aastaks 90 protsendini üldhariduskooli õpetajate töötasu alammäärast ja magistritasemega lasteaiaõpetajatel võrdsustub töötasu alammäär kooliõpetajate omaga.

Aasta alguses olid lasteaiaõpetajate sissetulekud piirkonniti väga erinevad, alates 520 eurost kuni 1087 euroni. 1. septembrist on juba kõik Eesti omavalitsused riigi toel tõstnud lasteaiaõpetaja palga vähemalt 840 euroni ehk 80 protsendini üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.

Toetused tugispetsialistide palkamiseks

Järgmisel aastal toetame omavalitsusi tugispetsialistide palkamisel kokku 6 miljoni euroga ning hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamiseks anname täiendavat toetust 15 miljonit eurot. Kui omavalitsused säilitavad omalt poolt tugiteenuste rahastamise 2015. aasta tasemel, on võimalik õpetajaga võrdväärse tasu eest palgata juurde 148 tugispetsialisti. Tugispetsialistide arvu suurenemine on oluline, sest üha enam on lapsi, kes vajavad õppetöös edasi jõudmiseks tuge. Olgu selleks logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog või psühholoog – igal lapsel peab olema ligipääs tugiteenustele ja nõustamisele, mida nimetatud spetsialistid pakuvad.

Et meie haridus oleks tõepoolest kaasav, on vaja luua tavakoolidesse õppimisvõimalused ka hariduslike erivajadustega õpilastele. Selleks eraldame viie aasta jooksul täiendavalt 9,5 miljonit eurot. Samal ajal toetame hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud koolide nüüdisajastamist kokku 16 miljoni euroga, mida saab samuti kasutada viie aasta jooksul.

Huviharidus kättesaadavamaks

Huviharidusest võib tänapäeval alguse saada nii mõnigi põnev karjääri­valik, seega peaksid võimalikult paljud noored saama osa võtta mõnest huviringist ning oma andeid arendama. Ligipääs huviharidusele peab olema tagatud igale noorele. Selleks oleme eraldanud järgmisel aastal omavalitsustele üle 14 miljoni euro. See lubab laiendada huvitegevuste valikut traditsioonilistest huviringidest põnevamate valikuteni ja pakkuda senisest enam tegevusi, mis on seotud loodus- ja täppisteadustega, nagu näiteks robootika, mis noorte seas aina enam populaarsust kogub. Samuti on võimalik tänu sellele muuta huviharidus noortele kättesaadavamaks.

Teaduse rahastus suureneb ja stabiliseerub

Järgmisel neljal aastal saab tugeva rahasüsti teadus- ja arendustegevus, kuhu on plaanis panustada ühtekokku 619 miljonit eurot. Juba järgmisel aastal suureneb haridus- ja teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse eelarve 13,9 miljoni euro võrra. Selle abil suurendame teadusasutuste baasfinantseerimist 10 miljoni võrra, mis annab teadusasutustele suurema stabiilsuse ja pakub võimalust rakendada teadlase karjäärimudelit. Jätkame uue uurimistoetuste kontseptsiooni rakendamist. Baasfinantseerimise ja uuri­mistoetuste omavaheline suhe tõuseb seniselt tasemelt 30/70 uuele tasemele 40/60 (mis on samm lähemale valitsuse eesmärgile saavutada nende tasakaal).

Uue tegevusena toetame täiendavalt IT teadus- ja arendustegevust ülikoolides. IT-s kui majanduse ühes olulises kasvuvaldkonnas on tugev potentsiaal ettevõtluse kiireks arenguks, kuid selle saavutamiseks tuleb valmistada ette senisest rohkem tippspetsialiste.

Doktorantide toetus tõuseb 1,5 korda

Pikalt on olnud murekohaks doktorantuuri lõpetajate väike arv, mis viimasel viiel aastal on kõikunud 175 ja 250 vahel. Eelmisel aastal oli see näiteks ainult 239 lõpetajat, mis jääb kaugele maha 2020. aasta sihist − 300 lõpetajat aastas. Et soodustada doktorantide pühendumist õpingutele ning suurendada lõpetajate arvu, tõstamegi uuest aastast doktorandi toetuse 660 euroni. Selleks eraldab riik täiendavalt 5 miljonit eurot.

Koolihooned saavad korda

Olulise osa eelarvest moodustavad investeeringud koolihoonetesse. Kulukate ja koolide vajadustele mittevastavate koolimajade renoveerimine või nende asemel uute ehitamine aitab omavalitsustel kokku hoida raha, millega saab taas tõsta õpetajate palku või palgata tugispetsialiste.

Järgmisel aastal valmivadki Rapla ja Viimsi riigigümnaasium, mis lähevad kokku maksma üle 15 miljoni. Riigigümnaasiumite rajamine Kohtla-Järvel ja Tallinnas, sh muusika- ja balletikooli nüüdisaegse hoonega samas kompleksis, on jõudnud arhitektuurikonkursist projekteerimise faasi. Viimase rajamine on saanud valitsuselt hiigeltoetusena 40 miljonit eurot.

Põhikoolide võrgu korrastamist toetame järgmisel aastal 20,8 miljoni euroga, mille toel peaksid 2018. aastal valmima uued või rekonstrueeritud põhikoolihooned Jõgeval, Põlvas, Halingal, Jõhvis, Viljandis, Pukas, Juurus, Tartus ja Tabiveres. Juba sel aastal on valminud Pärnu Vanalinna põhikooli hoone.

Muutumas on erakoolide rahastamise põhimõtted

Haridusvalikute mitmekesistamiseks saavad erakoolid uuel aastal lisavõimaluse oma kulutuste katmiseks. Seni said omavalitsused riigilt toetust erakoolide rahastamiseks 75% ulatuses omavalitsuse koolide keskmistest tegevuskuludest. Uue põhimõtte järgi on koolidel võimalik taotleda riigi toetust 100% ulatuses omavalitsuse koolide keskmistest tegevuskuludest tingimusel, et nende pakutav haridus on kvaliteetne ning kättesaadav ka madalama sissetulekuga peredele. Kõigi erakoolide tegevuskulude toetamiseks on planeeritud riigieelarvesse järgmisel aastal 8 miljonit eurot.

Kutsehariduse rahastamine muutub stabiilsemaks

Kutseõppe andmiseks on järgmiseks aastaks planeeritud 9% enam raha kui tänavu, kokku 76 miljonit eurot. Sellega tagatakse õppimisvõimalus kõikidele soovijatele, tugiteenused õppijatele ja hakatakse sisse viima uut kutseõppe rahastamismudelit, mis muudab kutseõppe rahastamise stabiilsemaks ning toob kutsekoolidele raha juurde.

Kutseõppes on kavas võtta kasutusele ka uus rahastamismudel, mis ei võta aluseks enam ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid õppeasutust ja selle tegevust ning tulemust rahastatakse tervikuna. Rahastamine hakkab koosnema baasrahastusest ja tulemusnäitajatest. 2018. aastal on plaanis esimeses etapis rakendada baasrahastamist ning riigieelarvest lisavahendite eraldamise korral järk-järgult kasutusele võtta ka tulemusrahastamise komponent.

Lõpetuseks võib tõdeda, et väljaminekute mahult kolmanda valdkonnana sotsiaal- ja tervishoiu kõrval saavad hariduses ja teaduses korraliku rahastuse just need alad, kus seni on king kõige enam pigistanud. Haridustaristu on ulatuslik ning hea haridus on Eesti üks olulisemaid rikkusi.