Jaan Rannap „Soosaare hõbeaare”. Lambri Raamat 2017.
Jaan Rannap „Soosaare hõbeaare”. Lambri Raamat 2017.

Autor kirjutas „Rohelise kindluse” lõpuni

Jaan Rannap „Soosaare hõbeaare”. Lambri Raamat 2017.
Jaan Rannap „Soosaare hõbeaare”. Lambri Raamat 2017.
2 minutit
68 vaatamist
Jaan Rannap „Soosaare hõbeaare”. Lambri Raamat 2017.
Riina Veidenbaum

Äsja on raamatukauplustesse jõudnud tuntud lastekirjaniku Jaan Rannapi raamat „Soosaare hõbeaare”, mis põhineb 2006. aastal ilmunud „Rohelisel kindlusel”, mida on arvustanud Mare Müürsepp.

Tegelaseks on poiss Eeri n-ö riskiperest. Ema Irma kasvatab Eerit ja väikeõde üksi, isadest üks on teadmata ja teist raamatus ei paista. Irma saab sugulaselt Roosilt päranduseks talukoha ja viib lapsed suveks sinna elama.

Saanud ajutise tööotsa eemal alevikus, jätab ta Eeri ja tema sõbra kahekesi maja hoidma. Sõber on linnakultuurist – kui seda nii annab nimetada –, turu- ja agulitarkusest läbi imbunud Manivald, ärikale sobiva hüüdnimega Mani. Koos otsivad poisid rahateenimisvõimalust ja kukeseente jälil satuvad rabasaarele, kus varjab end keegi üsna ohtlik.

Lugu kerib end järjest põnevamaks ja lõpus on olukord juba täiesti tõsine. Kui kirjanikult midagi raamatu kirjutamise ajal paluda oleks võinud, siis seda, et viimane peatükk pikemalt ja laiemalt lahti seletaks, mis kellestki sai ja kuidas olukord lahenes,” kirjutas Mare Müürsepp „Rohelise kindluse” kohta.

Seda ongi nüüd vanameister põhjalikult teinud. Kogu teos on üks tervik, sest ilma esimese pooleta oleks hõbe­aarde loost võimatu aru saada. Soosaarel, kuhu on võimalik pääseda vaid kindlat salarada mööda, on aegade hämaruses olnud vanarahva pelgupaik ja seal on ka uuemal ajal aeg-ajalt elatud. Viimased asukad on leidnud sealt hõbe­aarde, mis aga omavaheliste hõõrdumiste tõttu uuesti ära peidetakse. Surivoodil antakse sellest siiski järeltulijale teada ja noor teismeline üritab seda aaret kätte saada.

Paraku jätavad tema elukombed soovida ja selline inimene tekitab oma probleemi lahendamisel teistele hulgaliselt jamasid. Õnneks on tublid poisid Eeri ja Manivald õigel ajal õiges kohas, saavad kõigi krutskitega hakkama ja päästavad lõpuks ka pahategijast kurjami surmasuust.

Autor on olnud oma teoses väga eetiline, tegelased on, ise kasvamisest hoolimata, kõigiti korralikud poisid. Eerist ja Manivaldist võivad kõik noored, kes raamatut loevad, rõõmuga eeskuju võtta. Nüüd on pätid kinni püütud ja autor „Rohelise kindluse” loo lõpuni kirjutanud!

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Mis raamatust me algame?

Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus.  Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…

8 minutit

Maarja – tüdruk, kelle päästis pihlakalaul

Eelmise aasta lõpus ilmus eesti keeles Osvalds Zebrise noorteromaan „Maarja“, mille keskmes on sõpruskonna lagunemine ning…

6 minutit

Raamatuaasta raamib mu read. Tosin tähtteost

Raamatuaasta inspireerib meid kõiki ette võtma midagi temaatilist, aga samas ikkagi tavapäratut ja teistelegi huvi pakkuvat. Kirjandusõpetajana püüdsin…

6 minutit
Õpetajate Leht