Tuleviku ettevõtjal ei ole mitte võimalus, vaid vajadus olla nutikas, kui ta üldse tahab olla ettevõtja. Kuidas luua õpilastele võimete arendatavusest korrektne arusaam ning toetada sobivate õpistrateegiate haaramist lennult?

Homne ettevõtja ei ole lihtsalt igatpidi kenam ja läikivam kui tänane, vaid ta eksisteerib ühel tingimusel – kui tänane ettevõtja suudab talle pärandada pisutki sellest planeedist, kuhu me elama oleme juhtunud.

Kuhu ka ei vaataks, näeme seda, kuidas maailma keerukuse ignoreerimine on toonud kaasa selliste ressursside kao, mida me enam kuidagi taastada ei oska ega saa. Näiteks teame, et kogu meie eksistents põhineb peamiselt mullal, mida me Euroopas hävitame kiirusega kolm ruutkilomeetrit päevas; et vihmametsade raiumine viib – ups! – piirkondadest ära ka vihma, milleta on keeruline põldu harida; et looduslik mitmekesisus pole mitte lihtsalt nunnu, vaid tagab meie ravimitööstusele toorme, et ökosüsteemi ei saa tagasi istutada – ehkki võib mõne aastatuhande oodata, kuni see ehk ise taastub –; ning et kvaliteetsem osa metallimaagist kipub otsa saama, sest meile tundub taaskasutus – kas või oma kohvitops kotis ringikäimine − ülekohtuse tarbimisvabaduse piiramisena.

Alates esimesest klassist

Loodetavasti on meie lühinägelikkus ja pinnapealne arusaam maailmast tekitanud väljakutsejanuse tulevikuettevõtja ette ohjeldamatult põnevaid probleeme. Homse ettevõtja jaoks on tarbimispidu läbi ja kusagil väljaspool ökosüsteemi hõljuva pidurdamatu majanduskasvu illusioon purunenud. Samuti ei ignoreeri homne tark ettevõtja oma kogukonda – selle sidususe ja jätkusuutlikkuse toetamise vajadust. Oma kogukonna ignoreerimine lõpeb ikka ja jälle sellega, et nurkaaetud sootsium valib üllatuslikult endale mõne Trumpi liidriks. Lühidalt, tuleviku ettevõtjal ei ole mitte võimalus, vaid vajadus olla nutikas, kui ta üldse olla tahab.

Kuna tulevikuprobleemid on komplekssed ja aina käegakatsutavamalt ülejäänud ökosüsteemi ja ühiskonna sees, mitte sellest väljapool abstraktses majandusruumis, siis ei saa homne ettevõtja olla see, kes koolis otsustab, et ta lihtsalt pole „nende reaalainete, eriti matemaatika inimene. Pealegi, kellele neid vaja!” või et tema „küll lepingutekstidest aru ei saa, pea ju plahvatab keerulisi sõnu lugedes!”. Ja läheb ning on ettevõtlik vastavalt võimetele, mida arvab endal olevat. Just sellepärast algab targa, jätkusuutliku ja eetilise ettevõtja kujundamine esimestest kooliklassidest või isegi varem – sama elementaarne nagu igapäevane hambapesu olgu teadmine, et ei ole olemas matemaatikaajusid ja „neid teisi”, vaid pingutamise ja kohaste strateegiate toel saavad kõik õpilased keerukad asjad selgeks. Sest lihtsate lahenduste aeg on – osalt just lihtsameelse ettevõtlusnägemuse toel – möödas.

Teades, et teadmised, võimed ja intelligentsus on arendatavad ning õpetajad saavad õpilasi juhatada kohaste õpistrateegiateni, ei pea homne ettevõtja enam valima tegevusalasid, mis jätavad temast mulje, nagu poleks ta maailma keerukusele päris hästi pihta saanud – näiteks metsa ühekordselt kasutatavateks toodeteks „väärindamine” maailmas, kus on ammu selge, et ühekordselt kasutatavad asjad on ise probleem –, vaid ta teab, et piire ei ole: vali aga väljakutse, mis ühiskonda või loodust vaevab, ning asu probleemi lahendama. Sest väljakutse on sedalaadi motivatsiooniraamistikuga noore jaoks magusaim õppimiskoht.

Ettevõtlikkus on vahend

Kas Elon Muski eesmärk Teslat luues oli oma tulusid suurendada? Ei, tema eesmärk oli kiirendada üleminekut jätkusuutlikele energiakandjatele. Mis juhtus? Tesla arendab meie teadmisi ning rakendusvaldkondi säilenõtkema tuleviku suunas ning, oh üllatust!, suurendab ka oma tulusid. Mida ei saa öelda nende ettevõtete kohta, kes on kogunud kuulsust finantskaalutlustel oma keskkonnasõbralikkuse kohta vassimisega – lisaks mainekaole on kahanenud ka nende tulud.

Homse ettevõtja ja tänase kooliõpilase küsimus võiks olla seega: „Mis on see, mis on maailmas täna valesti? Mis mul kripeldab, kui ma kogu seda kremplit vaatan? Mida saan mina teha, et elu oleks pikemat aega kõigi olendite jaoks võimalik?” Nende küsimuste suunas võiks juhatada noori ka meie õpetajad. Neid probleeme lahendavad homme need noored, kelle õpikäitumist ei ole kunagi piiranud arvamus, et nende võimed on muutumatud. Nad väärtustavad pingutamist, sest see teeb neid targemaks, ning neil on laialdased sidusad teadmised.

Kuidas luua õpilastele nende võimete arendatavusest korrektne arusaam ning toetada sobivate õpistrateegiate haaramist lennult, see on ettevõtlikkust arendava kooli õppimiskoht ja väljakutse.

Ettevõtlikkus ja ettevõtlus on vahendid, mitte eesmärk. Eesmärk on lahendada probleeme, millesse (muuhulgas) varasem arusaam ettevõtlusest meid tõuganud on. Kuidas see eesmärk saavutada?

Siin tuleb appi süsteemne arusaam inimese motivatsioonimehhanismidest. Mida paremini õpetajad teavad, kuidas motivatsioon „töötab” ning kui oluline on tegevuse mõtestamine ja väärtustamine õppija perspektiivist – sidudes õpitavat järjekindlalt maailma keerukuse ja iluga ning veendes õpilast selles, et tema võimed on arendatavad –, seda enam kasvab õpilase autonoomne, isejuhitud motivatsioon ning tekib tunne, et suurte ja põnevate probleemide lahendamine on maailma põnevaim ja rahuldustpakkuvaim tegevus. Kuidas luua autonoomset motivatsiooni ja eesmärgistamist toetavaid õpikeskkondi, on ettevõtliku kooli õppimiskoht.

Õige hetk

Sageli räägitakse ettevõtlusega seoses loovusest. Harva aga sellest, et loovus on jäämäe veepealne osa. Õppimise aluseks olevate täidesaatvate baasfunktsioonideta, näiteks võimeta omandada aruka õpistrateegia abil palju (põlatud) faktiteadmisi ning neid töömälus omavahel siduda, pole põhjust loovaid ideid oodata.

Et toetada loovat probleemilahendust ja paindlikku mõtlemist, on õpetajal vaja laialdasi teadmisi fundamentaalsetest protsessidest, mis moodustavad loovate lahenduste eelduse, vundamendi. Loovaid lahendusi on sageli soodustanud õpikeskkonnad, kus omandatakse nii põhjalikke teadmisi, väärtustatakse pingutust kui tekitatakse ka võimalus nende teadmiste üle mõtelda. Lihtsalt loovuse olulisuse kordamisest ei piisa. Kuidas luua loova mõtlemise aluseks olevaid baasprotsesse toetavaid õpikeskkondi, on samuti ettevõtliku kooli väljakutse.

Fjällräven on Rootsi matkatoodete firma, mis arendab järjekindlalt ökokaubamärke – tooteid, mille ökoloogiline jalajälg on aina väiksem ja väiksem −, nagu uued kangatüübid või Re-Kankeni kott. Muide, vanim kasutusel olev Kankeni kott on 35-aastane ja seega võin näiteks mina julgelt loota, et seitsmekümneselt enda omaga veel ringi kiman. See on „ära osta uut!” mõtteviis. See on ettevõte, millel  on arktilise rebase uurimiseks bioloogia­stipendium ning mis oma tootetutvustustes kirjeldab looduses toimetulekut ning loodusega seotud seadusi.

See ei tundu nagu rohepesu. Selle ettevõte tegijad näikse armastavat loodust ning tahtvat, et aina enam inimesi saab mugavalt ja hoolivalt loodusesse minna – sest nad teavad, et looduse tundmine on ainus tee inimesi seda väärtustama panna. Kuidas kujundada oskust oma tegevust pikas perspektiivis planeerida, selle mõju teadvustada ja eesmärgini jõudmise teid põhjalikult kaaluda, on ettevõtliku kooli õppimiskoht.

Me oleme alles lapsekingades mõistmises, kuidas täpselt homse ettevõtja arengut toetada. Mainisin vaid üksikuid aspekte, mida säilenõtkel ettevõtjal homme vaja läheb. Aga kui me oma teadmisi ja vaatenurki ei avarda, on vähe põhjust muutusi loota.

Haridusmaailm tahab võtta aina enam vastutust selle eest, et koolist väljuvad ettevõtlikud inimesed loovad maailma, kus Fjällraveni ja Tesla tüüpi väärtushinnangutega firmad ei eristuks põhivoolust, vaid oleksid norm. Õige hetk alustada oli juba ammu. Järgmine õige hetk on praegu.

„Edu ja tegu” koolitused

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu” Tallinna ülikooli korraldatavate koolituste fookuses on sel sügisel ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevus ning selle arendamise võimalused. Sealjuures keskendutakse koolitustel just süsteemsema arusaama tekitamisele ettevõtlusõppest ning õpetajate võimalustele toetada kõikide õppijate ettevõtlikkust. Koolitus toimub koostöös Tallinna ülikooli, Tartu ülikooli, JA Eesti ja ettevõtluskõrgkool Mainori teadurite ja õppejõududega ning võimaldab arutleda teemade üle just oma valdkonna spetsialistidega. Lisaks on koolitusele kaasatud tegevõpetajad, et teemade käsitlus ei jääks tegelikust keskkonnast eemale. Koolitusel saavad õpetajad ka nippe materjali näol, mida õppijate parimaks mõistmiseks ja toetamiseks kasutada.

Lisainfo ja registreerimine

Koolitus toimub kahel korral sel sügisel Tallinna ülikoolis: 

Õpilase ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevuse kujundamine üldhariduskooli majandus- ja ettevõtlusõppes
3. ja 17. novembril kella 10‒17.

Õpilase ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevuse kujundamine üldhariduskooli majandus- ja ettevõtlusõppes
10. ja 24. novembril kella 10‒17.

Koolitusel osalemine on tasuta, kuid vajalik on end eelnevalt registreerida hiljemalt 30. oktoobril.