Valitsus arutas erakoolide seaduse muutmist, millega luuakse erakoolide pidajatele võimalus saada tegevuskulu toetust 100 protsendi ulatuses tema asukoha munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust. Seaduse muudatusega saavad peredele kättesaadavamaks alternatiivsed haridusvalikud, mis rikastavad Eesti niigi väga head haridussüsteemi.

Seaduse muudatuse eesmärk on luua erakoolide rahastamise alused, mis tagaks kvaliteetse, mitmekesise ja kõigile kättesaadava üldhariduse võimalused.

„Eraharidus pakub meie väga hea hariduse osana alternatiive: Waldorfi pedagoogika, kristlikud koolid, erivajadustega laste eriline kaasamine ja palju muud. Erakoolide toetamine on suunatud selleks, et kõigil lastel oleksid võrdsemad võimalused,” sõnas minister Mailis Reps.

Tegevuskulu toetuse saamiseks on vajalik hoida erakoolis õppemaks madal, pakkuda kvaliteetset õpet ja tagada erakooli hariduskulude läbipaistvus. Kogu teenitud kasum tuleb investeerida erakooli tegevusse. Omavalitsustel on jätkuvalt õigus erakoole toetada.
Milline õppemaksu määr oleks ühiskonna kui terviku suhtes õiglane, selle üle jätkuvad arutelud eelnõu menetlemisel.

Need erakoolid, mis eelnõus toodu tingimustele ei vasta, saavad aastani 2020 riigieelarvest tegevuskulude toetust 75% ulatuses asukoha munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust.

Riiklikku haridustoetust, mis moodustab 2/3 erakooli riiklikest toetustest ning millega antakse rahalist tuge õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks, täiendkoolitusteks, õppekirjanduseks ja koolilõunaks, saavad erakoolipidajad jätkuvalt sarnastel alustel munitsipaalkoolidega.