Soome üleriigilised lasteaiaõpetajate päevad on koolitus- ja messiüritus, mida korraldatakse üle aasta. Lasteaiaõpetajad ja alushariduse spetsialistid saavad seal võimaluse tutvuda alushariduse uuemate uurimistulemustega ning koguda kolleegide ja sõpradega kohtudes ning kogemusi vahetades motivatsiooni ja jõudu igapäevatööks. 

Tänavu peeti Soomes lasteaiaõpetajate päevi 37. korda, sedapuhku Oulu muusikakeskuses. Osalejaid oli üle 800, õpetajatele lisaks eripedagooge, alushariduse eksperte ja juhte. Kohal oli ka Eesti lasteaednike liidu 11-liikmeline delegatsioon. Programm oli jaotatud kaheks peateemaks: „Osaava opettaja”  („Vilunud õpetaja”) ja „Iloa elämään” („Elurõõm”). Päevade koolitussisu põimus kenasti professionaalsuse, positiivsuse ja kogukonnaeluga maitsestatuna põhjamaisuse ja Oulu omapäraga.

Päevad said piduliku alguse Soome peaministri Juha Sipilä tervitusega, kes rõhutas alushariduse tähtsust ja rolli haridussüsteemi nurgakivina.  Valitsus panustab üha enam alushariduse olukorra parandamisse ühiskonnas. Riigi eesmärk on, et taseme- ja täienduskoolitus oleksid samal tasemel ja omavahel seotud, ning ta ootab sel teemal professionaalide ettepanekuid. Augustist kehtib Soomes uus alushariduse õppekava ning hiljuti uuendati ka alushariduse seadust, mille järgi mõeldakse alushariduse all lapse järjepidevat ja eesmärgipärast kasvatust, õpetust ja hoolitsust tervikuna, milles rõhuasetus on pedagoogikal.

Probleemidena tõstis Sipilä esile pädevate lasteaiaõpetajate puuduse, mille lahendamiseks on valitsus otsustanud lisada ülikoolides lasteaiaõpetajate koolitamiseks tuhat õppekohta. Soomes on praktiseerivate lasteaiaõpetajate koolitustaust erinev, näiteks on suur hulk „sosionomi” (sotsionoomia) rakenduskõrgharidusega lasteaiaõpetajaid, kelle õpingute kogumahust moodustavad koolieelse pedagoogika ained tunduvalt väiksema osa kui lasteaiaõpetaja koolituse läbinutel. Samuti pole neil õpetaja (esiopettaja) pädevust. Puuduvad 60 EAP-d on võimalik omandada täiendkoolitusel ülikoolide juures ning see sisaldab eel- ja algkooli pedagoogika ning didaktika õpinguid. Uus pedagoogilise rõhuasetusega alushariduse õppekava toob kaasa muudatusi Soome lasteaedade tegevuskultuuris, mille eri tahkudele ka ettekannetes tähelepanu pöörati.

Elina Fonsén rääkiski oma ettekandes pedagoogilisest juhtimisest ja lasteaiaõpetaja rollist. Ta rõhutas, et pedagoogikale tuginemine alushariduses eeldab pedagoogilist professionaalsust ning kogu personali üksmeelt selles, kuidas laste õppimist ja heaolu parimal moel edendada. See omakorda nõuab aega ühisteks aruteludeks, kuna arutelu on tegevuskultuuri kriitilise hindamise ja juhtimise vältimatu alus. 

Oodatud oli Kaisa Vuorise ettekanne, kus oli juttu laste tugevustele ja huvidele keskenduvast pedagoogikast „Huo­maa hyvä!” („Märka head!”). Ta tõi välja, et lapse märkamine, tema mõtete ära­kuulamine ja omaalgatusele vastamine arendab lapses osalemise ja mõjutamise oskusi. Lapsed peaksid saama oma tegevust planeerida, selles osaleda ja seda hinnata koos täiskasvanutega, sest see aitab õppida suhtlemisoskust ning ühiste kokkulepete ja reeglite tähtsust.

OAJ (õpetajate ametiühing) juhatuse esimees Olli Luukka tõi esile lasteaiaõpetajate palgateema, mille üle käivad parajasti läbirääkimised. OAJ eesmärk on saavutada lasteaiaõpetajatele kooliõpetajatega samasugused töölepingu tingimused.  Põhjalikuma ülevaate Soome lasteaiaõpetajate päevadest saab peatselt ettekannetest ELAL-i kodulehelt.

Järgmised lasteaiaõpetajate päevad toimuvad 2019. aastal Lahtis.