Kuigi eri organisatsioonid ja sihtrühmad on oma ettepanekud käesoleval aastal nii suuliselt kui ka kirjalikult Riigikogu kultuurikomisjonile edastanud, peame vajalikuks esitada oma ühispöördumise Riigikogule, haridus- ja teadusministrile, peaministrile ja vabariigi presidendile.

Me ei toeta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduseelnõu SE519 vastuvõtmist, kuna puudub muutuste prognoos ja mõjuanalüüs ning kaasava hariduse dokumendi koostamisse ja seaduseelnõu menetlemisse ei ole ametlikult (mh eelnõuga kaasasoleva seletuskirja põhjal) kaasatud seadusemuudatuste ühte peamist osapoolt ehk õpetajaid. Oleme arvamusel, et käesolev seaduseelnõu

• ei toeta iga lapse arengut, kuna omavalitsuste erineva sotsiaalmajandusliku seisukorra, koolipidaja rolli mõistmise ning käesoleva teema oskusteabe tõttu on lapsed ebavõrdses olukorras ning me ei näe sellel tasandil konkreetse lapse vajadustest lähtuvat paindlikkust. Planeeritavad regulatsioonid ei arvesta laste vajaduste ega koolide võimalustega;
• ei loo selgust, kuidas riik tagab selle regulatsiooniga kõigile inimestele kvaliteetse ja valikurohke hariduse omandamise võimalused (tugispetsialistid, abiõpetajad, lisaruumid, õppevahendid ‒ sh eri raskusastmega õpikud igas aines ja igale klassile), kuidas on võimalik kavandatavat rakendada ja kuidas eraldatav raha tegelike abivajajateni jõuab;
• ei anna kindlust, et seaduse rakendamine aitab reaalselt kaasa koolis ja ühiskonnas laiemalt kujunenud probleemide lahendamisele, kuna puuduvad lähteanalüüsid ja süsteemsed plaanid, rääkimata uuringutest. Kui elukestva õppe strateegia üldeesmärk sedastab, et kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused, siis kõnealune seaduseelnõu ei arvesta reaalse olukorraga ega aita riiklikku strateegilist eesmärki täita.

Teeme oma ettepaneku:

1) muuta tõenduspõhine otsustamine ning hariduspoliitikate toimimise hindamine normiks,

2) korraldada riiklik haridusjuhtimine läbipaistvalt ning vajadus- ja tõenduspõhiselt, tehes lähteandmed, prognoosid ja mõjuanalüüsid kõigile osapooltele kättesaadavaks,

3) koostada kaasava hariduse põhimõtteid järgides riiklik koolitus- ja rakendusplaan hariduseesmärkide elluviimiseks,

4) luua riigi üldhariduselust lihtsasti mõistetav tervikpilt, mis hõlmab kõiki haridustasandeid, osapoolte koostööd ja toimivaid praktikaid olemasoleva ressursiga hakkamasaamisest.

Seda kõike selleks, et sisuliselt toetada iga õpilase arengut Eesti Vabariigis.

 

Eesti Õpetajate Liit

Eesti Klassiõpetajate Liit

Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus

Eesti Lasteaednike Liit

Eesti Lastevanemate Liit

Eesti Lastekaitse Liit

Teise Keele Õpetajate Liit

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing

Eesti Kunstihariduse Ühing

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Õpetajate Ühenduste Koostöökoda

Eesti Kehalise Kasvatuse Liit

Eesti Tööõpetajate Selts

Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

Eesti Emakeeleõpetajate Selts

Eesti Prantsuse Keele Õpetajate Ühing

Eesti Maakoolide Ühendus