Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (520 SE) järgi saavad nõuetele vastavad erakoolid alates seaduse jõustumisest taotleda riigieelarvest toetust tegevuskulude katmiseks.

Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja erakooli asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu (maksimaalselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud iga-aastase piirmäärani).

Eraüldhariduskoolil on seaduse järgi võimalik tegevustoetust taotleda, kui kool on tegutsenud vähemalt neli aastat ja talle on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühes kooliastmes, koolis ei ole õppemaksu või see on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni 25 protsenti töötasu alammäärast, kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda, kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud ning koolil pole riigi ees maksuvõlga või selle maksmine on ajatatud. Eelnõu menetluse käigus lisati toetuse taotlemise täiendava tingimusena nõue, et koolile tegevuskulu toetuse eraldamiseks on nõusoleku andnud kooli asukohajärgne kohalik omavalitsus.

Seaduse kohaselt on põhjendatud juhtudel haridus- ja teadusministeeriumil õigus toetust eraldada ka juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole toetuse eraldamiseks nõusolekut andnud. Tegevustoetuse kontekstis defineeritakse ka üheselt õppemaksu sisu.

Tähtajatu tegevusloa ja eelneva nelja-aastase tegevuse nõude, õppemaksu suuruse ja kohaliku omavalitsuse nõusoleku olemasolu kohta on erakoolidele antud üleminekuaeg.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 67, vastu oli 24 ja erapooletuks jäi kaks saadikut.