Lähikümnendil jääb ehituses puudu kolmandik insenerierialade lõpetajatest ning ligi veerand erialase haridusega oskustöötajatest, selgus OSKA tuleviku tööjõu-uuringust.

Uuringu ühe autori, OSKA analüütiku Mare Uiboupini sõnul on ehituse erialade sisseastujate arvud kõrghariduses viimasel viiel aastal langenud veerandi võrra. „Tööturul on puudus praktilise suunitlusega inseneridest, kes töötaksid projekti- või objektijuhina. Seoses hoone tehnosüsteemide keerukamaks muutumisega on eriti puudus kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneridest ning veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneridest, kelleks paraku rakenduskõrghariduses Eestis õppida võimalik ei ole,” lausus Uiboupin.

Uuringust selgub ka, et paljudel ehituse oskustöötajatel puudub erialane väljaõpe, kuid valdkonna teadmised ja oskused on ehituse keerukamaks muutumisel üha olulisemad. Oskustöötajad vajavad pidevat ja paindlikku täiendusõpet ning võimalust erialaoskuste omandamiseks väiksemate osade kaupa nii tasemehariduses kui ka täienduskoolituses.

Järgmisel kümnendil jääb ehituse tööjõuvajadus samaks

Ehitus vajab aastas u 880 uut töötajat, kellest 385 on spetsialistid ning 495 oskustöötajad. Väikest hõivatute arvu kasvu prognoositakse inseneridele, tööjuhtidele, hooneautomaatika tehnikutele ning veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukkseppadele. Viimistlejate ametikohtade arv väheneb lähikümnendil mõnevõrra.

Ülevaade uuringu tulemustest

OSKA ehituse tööjõu- ja oskuste uuring

OSKA ehituse uuringuga otsiti vastust küsimusele, kuidas muuta õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolituses, et täita valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust järgmisel kümnel aastal.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.