Meenub, kuidas minu järeltulijad olid hämmingus. Nad pidid oma majandusteooria õpingute käigus nii Tartus kui ka Taanis aru saama tasakaalumudelist, pakkumis- ja nõudluskõverast ja nende nihetest ning mõttelisest konstruktsioonist ceteris paribus (muude tingimuste samaks jäädes).

Üks neist leidis, et selle teooriaga pole elus midagi peale hakata. Teine küsis teraselt, mis siis saab, kui inimesed ei käitu ratsionaalselt. Kahtlemata oli neil õigus nagu minulgi, kes ma majanduse õpetajana kahtlesin pikemat aega selle teooria paikapidavuses.

2006. aastal jõudsin inter- ja multidistsiplinaarse magistritöö käigus järelduseni, et turul toimetavad inimesed, kellel on tunded, kavatsused ja puudulik informatsioon. Inimesed võivad olla ebaratsionaalsed ja mõnikord teha ka suisa rumalaid otsuseid. Seni kasutusel olnud tavapärased majandusteooria mudelid ei suutnud inimeste käitumist kuigi hästi seletada ega prognoosida.

Nõustun 100% lugupeetud Igor Gräziniga, kes juba 2008. aastal esitas julgelt väite, et majandusteadus pole omaette teadus, vaid psühholoogia üks rakenduslikke alaharusid („Muinasjutt ja tegelikkus”, ÕL 27.08.2008).

Möödunud sügisel pälviski Nobeli majanduspreemia ameerika ökonomist ja käitumisökonoomika rajaja Richard Thaler, kes oli Barack Obama nõunik. Tema esimeseks õpetajaks oli Daniel Kahneman, kes pälvis Nobeli preemia 2002. aastal. Eesti keeles on saadaval tema tähtteos „Kiire ja aeglane mõtlemine”.

Mille eest sai Richard Thaler 1,1 miljonit dollarit? Estonian Business Schooli turundusprofessori Kat­ri Keremi sõnul „soovituse eest lasta lahti majandusteaduslikust (ja ka turunduses levinud) pettekujutelmast, mis eeldab, et inimene suudab mõelda nagu Albert Einstein, omab Mahatma Gandhi tahtejõudu ja tema mälumahtu mõõdetakse terabaitides”.

Kahtlemata vajab emakeelne majandusõpe psühholoogiast lähtuvat majandusõpetust. Seni, kuni õpikud valmivad, soovitan õpetajatel miksida õppematerjalideks kättesaadav. Näiteks eestikeelse raamatuna „Freakonomics. Hullumajandus”. Kuni Richard Thaleri peateos eestikeelse tõlkeni jõuab ja majanduskoolides „söödavaks” muutub, tuleb leppida kas ingliskeelse variandiga „Misbehaving: The Making of Behavioral Economics” või venekeelse „Новая поведенческая экономика. Почему люди нарушают правила традиционной экономики и как на этом заработать” ja teiste tõlkematerjalidega.