Peeter Põllu selja taha on end ritta seadnud 18. õpilaste ajaloo uurimistööde võistluse lõpetamisele saabunud õpilased ja nende juhendajad. Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 5. mail 2017. Foto: Aldo Luud
Peeter Põllu selja taha on end ritta seadnud 18. õpilaste ajaloo uurimistööde võistluse lõpetamisele saabunud õpilased ja nende juhendajad. Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 5. mail 2017. Foto: Aldo Luud

19 aastat ajaloo uurimist õpilaste silmade läbi

Peeter Põllu selja taha on end ritta seadnud 18. õpilaste ajaloo uurimistööde võistluse lõpetamisele saabunud õpilased ja nende juhendajad. Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 5. mail 2017. Foto: Aldo Luud
Peeter Põllu selja taha on end ritta seadnud 18. õpilaste ajaloo uurimistööde võistluse lõpetamisele saabunud õpilased ja nende juhendajad. Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 5. mail 2017. Foto: Aldo Luud
4 minutit
93 vaatamist
Peeter Põllu selja taha on end ritta seadnud 18. õpilaste ajaloo uurimistööde võistluse lõpetamisele saabunud õpilased ja nende juhendajad. Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 5. mail 2017. Foto: Aldo Luud

 

1999. aastal sai alguse Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi korraldatav õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlus. Selle peaaegu kahekümne võistlusaasta jooksul on õpilased kirjutanud 1946 uurimistööd, mis on ajaloole tallele pandud Eesti kirjandusmuuseumis. Esimene uurimisteema oli „Eesti pere ja kodu 20. sajandil” ning praegu viimaseks ehk selle õppeaasta teemaks on „Sada aastat Eesti riiki”. Alates 2015. aastast on lisaks uurimistöödele ka loovtööde kategooria, mis võimaldab teemale läheneda loomingulisemal moel.

Uurimistööde võistluse patroon on Eesti Vabariigi president ning rahaauhinnad parimatele paneb välja presidendi kultuurirahastu. Raamatupreemiaid ja kogu ürituse korraldust rahastab haridus- ja teadusministeerium. Lisaks suurimatele toetajatele panevad võistluse korraldamisel õla alla mäluasutused, kes tunnustavad noorte uurijate hulgast neid, kes on just nende valdkonnas silmapaistvaid uurimusi kirjutanud, andes välja eripreemiaid. Parimad gümnaasiumiastme uurijad saavad võimaluse jätkata teatud aladel konkursivabalt õppimist nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolis.

Hindamiskomisjoni kuuluvad valdavalt Tartu ülikooliga seotud teadlased. Pikki aastaid on komisjoni juhtinud Tartu ülikooli uusima ajaloo professor Eero Medijainen, suur hindamiskogemus on ka Tartu ülikooli ajaloo didaktika dotsendil Anu Raudsepal ja Eesti Rahva Muuseumi teaduril-kuraatoril Anu Järsil. Igal aastal lisandub üks uus žüriiliige.

Aastate jooksul on õpilased koos oma juhendajatega uurinud palju kohalikke inimesi, kelle lugu nende uurimistööta jääkski rääkimata. Arvestades, et meie ajalootunnetus peaks algama meist endist, meie perekonnast ning siis liikuma riigi ja maailma tasandile, on see parim viis positsioneerida end ajaloos. Kirjutatud on nii lähemast kui ka kaugemast ajaloost, kasutatud mitmesuguseid allikaid, ka selliseid, mida arhiivides ei leidu. Õpilaste kirjutatud töid on kasutatud magistri- ja doktoritööde kirjutamisel.

Uurimistööde võistlusel on ka rahvusvaheline mõõde. Rahvusvaheliselt on võistlus koondunud EUSTORY (History Network for Young Europeans) nime alla, mis asutati 2001. aastal Hamburgis asuva Körberi sihtasutuse algatusel. Algusest peale on võrgustikku kuulunud ka Eesti. Praegu ühendab see üle 25 ühiskondliku organisatsiooni Euroopa riikidest, kes kõik korraldavad ajaloo uurimistööde võistlusi noortele. Kõikides riikides saavad võitjad (vanuses 16+) kandideerida EUSTORY organiseeritud rahvusvahelistesse laagritesse, milles 18 aasta jooksul on osalenud juba 61 meie võistlusel parimaks tunnistatud uurimistöö kirjutajat. Sellised eri riikides toimuvad noortelaagrid annavad osalejatele suurepärase võimaluse EUSTORY-ga ühinenud riikide eluolu ja kultuuriga tutvuda, õpetavad austama mitmekesisust ning nägema end läbi teiste silmade.

Kord aastas kogunevad ka EUSTORY uurimistööde võistluse koordinaatorid, et jagada kogemusi, kuidas äratada koolinoortes huvi oma kodukoha ajaloo vastu ning tutvustada uurimistulemusi ka laiemale lugejaskonnale, kui seda on kolmik uurija, juhendaja ja retsensent. 2015. aastal korraldas Körberi sihtasutus küsitluse uurimistööde võistluse organiseerimise kohta EUSTORY liikmesriikides. Vastustest selgus, et kõige rohkem varieerus võistlus eri riikides just formaadi poolest. Vastanud 24 riigist ainult neli tunnistas ainuvõimaliku variandina kirjalikult vormistatud akadeemilist uurimistööd. Teised märkisid lisaks akadeemilisele vormile ka uurimust loovtööna, videomängu, näidendit, veebilehekülge, esitlusi (PowerPoint, Prezi jne), ajakirja, salvestatud intervjuud, dokumentaalfilmi, blogi, näitust, raadiosaadet, multifilmi, dokumentaalfilmi vms.

Oleme veendunud, et uurimuse koostamine paneb noore uurija tundma sügavamat huvi ajaloo vastu, mis ongi meie eesmärk. Koostöö Körberi sihtasutusega, Eesti Vabariigi presidendi nõusolek olla võistluse patroon, presidendi kantselei abistav ja igati toetav suhtumine, presidendi kultuurirahastu ning haridus- ja teadusministeeriumi rahatoetus on aidanud Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsil ja võistluse korraldustoimkonnal pakkuda Eesti noortele ajaloohuvilistele ja neid juhendavatele õpetajatele suurepärase võimaluse Eesti ajaloo ning rahvuslike väärtuste mõtestamiseks, seoste nägemiseks ning Eesti ja maailma seoste mõistmiseks, ühise ajalookontseptsiooni väljaarendamiseks Euroopas.

 


Õpilaste ajaloo uurimistööde võistluste varasemad teemad

  • 1999/2000. õa „Eesti pere ja kodu 20. sajandil”
  • 2000/2001. õa „Eesti kool”
  • 2001/2002. õa „Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik”
  • 2002/2003. õa „Laps”
  • 2003/2004. õa „Muutuv Eesti 20. sajandil”
  • 2004/2005. õa „Igapäevaelu Eestis 20. sajandil”
  • 2005/2006. õa „Taasiseseisvunud Eesti”
  • 2006/2007. õa „Inimene ajaloos 20. sajandil”
  • 2007/2008. õa „Eesti Euroopas”
  • 2008/2009. õa „Minu Eesti”
  • 2009/2010. õa „Meie ühine kodu – Eesti”
  • 2010/2011. õa „20 aastat Eesti ajaloos 1991–2011”
  • 2011/2012. õa „Minu pere. Minu kodukoht ja rahvas”
  • 2012/2013. õa „Eesti tee demokraatiale”
  • 2013/2014. õa „Pärand on pärandus”
  • 2014/2015. õa „Eesti II maailmasõja ajal”
  • 2015/2016. õa „Eesti asi”
  • 2016/2017. õa „Eesti iseseisvumise eeldused”
  • 2017/2018. õa „Sada aastat Eesti riiki”

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Ajarännak – kaasahaarav ning sõltuvust tekitav aktiivõppemeetod

 

Esimese maailmasõja järel sai Euroopa uue näo, impeeriumid lagunesid ning loodi rahvusriigid: Eesti, Soome,…

12 minutit

Ajaloo-olümpiaadist olümpiaadiaastal

 

 

 

 

 

Käesoleva artikli autorid Ivo Maripuu (EAÜS-i volikogu liige) ja Madis Somelar (EAÜS-i juhatuse esimees) on ajalooõpetajad, pikaaegsed ajaloo riigieksami…

7 minutit

Ajalooõppe vajalikkusest

Arendades praktilisi oskusi ning pürgides majandusliku edu poole, ei tohiks unustada ka pehmeid, üldinimlikke väärtusi ning kooli nende väärtuste edasikandjana.

Iga õpetaja…

5 minutit
Õpetajate Leht