Projekt „Igal lapsel oma pill”, mis algas 2015. aastal, on olnud edukas. Teisel aastal laienes ettevõtmine ka lasteaedadele. Igal aastal on kasvanud toetussumma. Kolme aastaga on noortele muusikutele ostetud kokku üle pooleteise tuhande pilli. Nüüd on käimas neljas, viimane pillitaotlusvoor tähtajaga 20. märts.

Pärnu Noorte Puhkpilliorkester sai alguse Pärnu Ülejõe ja Koidula gümnaasiumi puhkpilliorkestritest, kui dirigent Rein Vendla kutsus 2004. aastal kokku 23 andekat noort muusikahuvilist, kellest enamik oli pillimängu õppimist neis kooliorkestrites tema käe all alustanud.

Juba järgmisel aastal saavutasid pillipoisid-tüdrukud Eesti noorteorkestrite konkursil teise kategooria ning neist kujunes kollektiiv, kes alates 2006. aastast kannab nime Pärnu Noorte Puhkpilliorkester.

Omaosalus on suur

„Igale lapsele oma pill” on toetanud ka Vendla noorteorkestrit. 2015. aastal soetati B-tuuba hinnaga 3100 eurot, aasta hiljem tuhandeeurone tenorsaksofon ning 770 euro eest klassikaline kellamäng. Mullu jäädi kampaaniast kõrvale. „Vaatasime, et ei ole mõtet osaleda,” ütles Vendla. Ta peab kalliks omaosaluse 20%, mille hankimine kvaliteetsete pillide ostuks pole kerge ettevõtmine.

Ülejõe põhikool sai projekti abil 2016. aastal 650 eurot maksva digitaalse klaveri, 600 euro eest kellamängu ja elektrikitarri, mis maksis 250 eurot. Tänavu tahaks dirigent saada koolile üht uut pilli. „Mul oleks vaja siia kooli Es-tuubat, sest sellele on kolm mängijat,” rääkis muusikajuht. Instrumendi hind on 3600 eurot, aga Vendla pole veel kindel, kas koolil selleks raha on.

Ülejõe põhikoolis õpitakse Vendla juhendamisel puhkpillimängu alates 3. klassist. Kooli kahanemine gümnaasiumist põhikooliks ei mõjunud hästi puhkpillimängu traditsioonile, kuid 7., 8. ja 9. klassis on pilliõpetaja sõnul praegu tublid mängijad, eelmisel aastal hakkas lausa kogu 4. klass, 26 last puhkpillimängu õppima. Kolm kuud kokku harjutanud, esinesid nad juba 23. veebruaril Pärnu linna EV100 juubelipidustusel marsilooga. Kooli nimekirjas on üle poolesaja puhkpillimängija ja neist loodab dirigent uusi liikmeid noorteorkestrissegi. Just sellesse kollektiivi on üle linna koondunud parimad noored puhkpillimängijad.

On kahetsusväärne, et puhkpillimuusika ega -orkestrid pole Eestis populaarsed, arvab Vendla. Neid on üle Eesti vähe ning nad tegutsevad suuresti eestvedajate entusiasmist. „Igale lapsele oma pill” aitab dirigendi arvates neil noortel, kes on mänguoskusega järje peal, korralikku instrumenti saada. Ent hea pilli ostuks peab raha ka endal olema või tuleb sponsoreid otsida.

Vendla on veendunud, et projekt on vajalik, sest abistab kuni 18-aastastele pilli ostmist. „Just neid ongi vaja toetada, et muusika jätkuks,” arvas Vendla.

Päris pillid ka lasteaedadele

Pärnumaal said 2016. aastal muusikariistu neli lasteaeda, nende seas Sindi lasteaed – kümme djembe’t, kuus ukulelet ja kaks kuuekeelset kannelt.

Muusikaõpetaja Ülle Ots, kes on lasteaias projekti eestvedaja, põhjendas pillivalikut asjaoluga, et kuna rütmipille oli neil juba rikkalikult, siis valis ta üha enam populaarsust koguvad djembe’d. „Pidasin oluliseks, et meloodiapillid oleksid professionaalsed, mitte laste mänguasjapoodide valikust. Sain kõik projektis küsitud pillid,” rääkis Ots.

Saadud muusikariistu kasutab ta rühmatundides. „Kui kohal on vähem lapsi, saab igaüks endale pilli ja ma näitan ette, kuidas seda mängida,” rääkis Ots. Samuti on mitmeid vahvaid laulumänge, kus pille kasutada. Ots tõi näiteks Sirje Toompere „Pillipoe”, kus lapsed marsivad algul ümber vaiba ja teises osas nimetatakse need, kes saavad ringi sisse minna ja pilli mängida, ülejäänud plaksutavad. Laste lemmikud on muusikaõpetaja sõnul djembe’d ja ukuleled. Djembe’sid mängitakse ka beebikooli tunnis. Ühekaupa õpetab Ots mõnele lapsele pilli pärastlõunati muusikaringis. „Selle aasta lõpuaktusel püüame vähemalt ühe laulu esitada nii, et osa lapsi mängib pille, teised laulavad,” rääkis Ots.

Sindi lasteaia direktor Viivi Palmisaar ütles, et plaanis on ka sel aastal taotlusvoorus osaleda. „Unistus on saada mõned nn Orffi instrumentaariumi pillid – ksülofonide komplekt (sopran, alt, tenor, bass),” täpsustas muusikaõpetaja. Kuna sellise komplekti hind on Otsa sõnul üsna krõbe, siis otsitakse omafinantseeringu võimalusi. Ots hindas kõrgelt pillitoetust, mis tema sõnutsi rikastab koolide-lasteaedade muusikaõppe võimalusi ja avardab laste silmaringi.

Jõõpre kooli Aruvälja lasteaed sai mullu projekti kaudu neli kuuekeelset väikekannelt, need meisterdas Pärnu kandlemeister Heini Soobik.

„Eelmisel aastal saadud pille kasutame muusikaringis usinasti,” rääkis Aruvälja lasteaia õppejuht Aili Elend, kes on selle ringi juhendaja. Pille telliti lubatud arv, varem oli majas juba neli kannelt. Kuna lastel on suur huvi pillimängu vastu, hakkab aga kaheksastki väheks jääma.

Kandlemängu on Elend õpetanud kooliminevatele lastele. Muusikaringi pillimängijaile leitakse võimalusi oma oskusi näidata. „Oleme esinenud oma küla jõulupeol ja EV100 kogukonnapeol ning viimati emadepäeval,” ütles Elend. „Olen veel kahevahel, kas jõuan osaleda pilliprojektis ka sel aastal.”

Hooandjalt on tulnud suurim hoog

„Igal lapsel oma pill” projektijuhi Allan Tamme teatel oli ettevõtmine algusest kohe planeeritud neljaks aastaks – 2015–2018 ning juubeliaasta on viimane. Selle aja jooksul on toetatud paljusid pilliõppeasutusi instrumentide soetamisel. Täpsemad kokkuvõtted tehakse aasta lõpus, kui pillid hangitud. Tänavune taotlusvoor algas 1. veebruaril ning kestab 20. märtsini. Planeeritud on toetusteks jagada üle 300 000 euro.

„Huvi on kindlasti suur, sest õnneks on pillimäng Eesti noorte seas populaarne ning seetõttu on pille vaja paljudel,” lausus Tamm. Projektijuhi sõnutsi on soetatud muusikariistu parmupillist klaverini. Ta tõi näiteks haruldasemad soovid, Kuressaare muusikakooli klavessiini ja Rakke kooli handpan’i. Kõige rohkem on hangitud väikekandleid, kitarre, väiksemaid löökpille, viiuleid jpt. Kuid toetust on jagatud ka kallimate pillide ostuks, nagu kokku 52 klaveri, mitmesuguse puhkpilli, lõõtspillide jpm.

Projektijuht tõi ühe näite toetusest: ansambel Metsatöll tegi Eesti sajandaks sünnipäevaks kingituse, kogudes annetusi ostmaks pille, mis läksid uue kollektiivi – Mulgimaa noorteorkestri – loomiseks. Orkestri esimene kontsert oli 3. märtsil Karksi kultuurikeskuseks.

Kõige suurem summa mänguriistade ostmiseks on kogutud pill.hooandja.ee keskkonnas. Kuid mitmed eraisikud ja ettevõtted on samuti kas projekti ühisesse eelarvesse või konkreetse kooli jaoks raha andnud. Kokku oli märtsi alguseks toetusi kogunenud veidi üle 60 000 euro.

Tamm soovitas taotluste täitmisel võimalikult täpselt selgitada, kuidas pilli plaanitakse kasutada ja mis mõju see avaldab. Paljud on kirjeldanud pilli omadusi, mida pole vaja, sest ekspertkomisjonis on kõik muusikud. Tamme sõnul võiks taotleda ka selliseid pille, mida ei mängita meil laialdaselt, nagu oboe, fagott, metsasarv jpt, kuid mis on tähtsad pilliõppe mitmekesistamiseks.

Lisaks Hooandja keskkonnale saab projekti toetada Piletilevi, telefonikõne või selleks avatud arveldusarve kaudu.

 

---

Pilliprojekti tulemused

• 2015. a soetati pille 262 403 euro eest.
• 2016. a hangiti pille 406 516 euro eest.
• 2017. a osteti pille 553 217 euro eest.
• Kokku kolme aasta jooksul soetati pille 1 222 136 euro eest.

Pillitoetused Pärnu linnale ja maakonnale

2015

• Maakonnale eraldati 13 pilli ostuks kokku 6690 eurot.
• Pärnu linn sai 15 pilli ostuks 13 440 eurot.

2016

• Pärnu linn ja maakond said kokku 62 pilli ostuks
  15 100 eurot.

2017

• Pärnu maakonnale anti 26 pilli ostuks 10 640 eurot.
• Pärnu linn sai 25 pilli ostuks 7900 eurot.