Suvekoolide kütkes ‒ võib vist nii väita küll, kui oled osalenud ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate suvepäevadel kakskümmend neli korda ja kahekümne viies terendab ees.

Olen koolitusi alati võtnud kui vaheldust kooliõpetaja igapäevatööle või suvepuhkusele. Lisaks teadmistele, kolleegidega kohtumisele saab alati nautida pakutavat teenindust. Kõik on ju korraldatud. Alati on huvitav näha muutusi/muudatusi, aga ka tõdeda, kui pisike võib aeg-ajalt olla inimese mäletamine. Tead, et oled käinud-näinud, aga info on justkui täitsa uus. Samas on korraldajad leidnud alati midagi uut ja huvitavat päevakorda sättida.

Eriti meeldivad mulle ekskursioonid, osasaamine kohalikust kultuuriloost, inimeste püüdlustest piirkonna elu edendada. Kõige kriitilisem hetk oli 2004. aastal Otepää suvepäevade eel, kui suutsin jala ära nikastada, ja koguni viiest kohast. Kogu suvekoolile eelneva nädala istusin külmakotiga, sinine jalg taeva poole. Õnneks oli jalg õigeks ajaks jälle all ja sain suvekoolis kohal olla.

2009. aastal olin üks suvepäevade korraldajaid Saaremaal. Minu hinnangul läksid suvepäevad korda.

Kord küsis koolidirektor kevadel enne arve tasumist, et kas olen kindel, et augustis ikka osalen. Vastasin, et kuusteist korda olen kohal olnud, miks ei peaks see taas juhtuma. Arve oli tasutud ja mina olin kohal.

Muljeid on palju. On olnud väikseid seiklusigi Saaremaalt kohale jõudmisega ‒ ikka üks päev minemiseks ja üks päev tagasi koju jõudmiseks. Aga see on väike asi selle kogemuse ja emotsioonide kõrval, mida suvepäevad mulle annavad.

2009. oli EAÜÕ-si suvepäevad Lümanda põhikoolis. Tookord tutvustasin ma suvepäevalistele August Mälgu teoseid, sest kirjanik August Mälk oli meie kooli õpetaja ja direktor 1925-35 ja lõpetas ka ise lapsena meie kooli. Meie kooli vilistlased on ka Aadu Hint, vennad Tiidused (sh vabadusristi kavaler Mihkel Tiidus, Hardi Tiiduse isa August) orelikunsti rajaja Peeter Süda jpt.